20. august 2022. Taasiseseisvumispäev. Palvesõna ütleb Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob.

Taasiseseisvumise päeval lähevad mõtted tagasi nõukogude aega. Nõukogude Liit tundus edasi püsivat määramatult kaua. Ma ei mõelnud, et see minu eluajal võiks lõppeda. Kujutlesin ette, et kui punavõimu vastu mässama hakatakse, tehakse sellele verine lõpp. Põhja-Korea seisab „vankumatult“ seniajani, miks mitte ka N Liit?

Olen mõelnud sedagi, et kui nõukogude süsteem juba varises – kas Venemaa president Jeltsin ei oleks võinud Baltikumi vabastamisele allkirja andmisega viivitada, viivitada ja veel kord viivitada? Ükskõik mis põhjusel. Põhjusi leiab ikka. Nii oleks võinud iseseisvumine ka ära jääda. Päriselt. Lääs poleks tüli tekitanud.

Aga pidi minema teisiti. Jumal lubas minna nii, nagu läks. Me ei tohi Jumalat tunnustamata jätta – maise loogika kohaselt poleks taasiseseisvumist pidanud olema. Jumal tahtis teisiti. Jumal tahab ka edaspidi aidata, kuid Ta tahab ühtlasi, et me Temaga suhtleksime ja oma suhted Tema valguses õigesse suunda seaksime.

Palve: Taeva ja maa Issand! Ära lase meil tuhmuda arusaamist, kuidas Sina inimesi ja nende elu aitad. Kingi meile tänulikku äratundmist, kuidas Sa meie elu oled kandnud – riigina, aga ka isiklikult. Hoia meid ohtude eest ja kaitse neid, kes praegu oma vabaduse eest peavad võitlema. Saada meid edaspidigi oma rahuteel, et Sinu riik võiks läheneda meie maale ja meie enda ellu ning kanda igavest vilja taevariigi tarvis.

Allikas: Tallinna Jaani kiriku ja koguduse Facebooki leht