Palmse mõisa palmimajas üle 40 aasta kasvanud palmidest on üks nii pikaks veninud, et ei mahu hoonesse enam ära. Kui puulangetamise keerulise ülesandega õnnestub ühele poole saada, siis saavad ümbruskonna kirikud end palmipuudepühadeks tavalisest uhkemasse ehtesse seada, kirjutab Virumaa Teataja.

Kaks palmipuud, mõlemad kahe ja poole meetri kõrgused, istutati mõisa vast uuendatud palmimajja 1980. aastal. Nüüdseks on aga üks kahest hakanud peale pressima hoone klaaskonstruktsioonidele ning enam ei jää muud üle kui puu langetada, kirjutab leht.

Aednik Anneli Kanarik tõdes artiklis, et kui palmipuude eest hoolitsemine on olnud küllaltki lihtne, siis puu langetamine on hoopis keerulisem ettevõtmine. Lisaks sellele, et kasvuhoone jaoks liiga suur datlipalm kasvab kaldu, on tal ka väga teravad okkad. Üks neist läks Kanariku sõnul ühe töötaja varbasse kunagi sügavale sisse.

Palmi asemele istutatakse ilmselt järgmine palm, sest muidu ei kannaks palmimaja oma nime enam välja. Langetatud puu lehed rändavad üle maakonna kogudustele, kes palmipuudepühaga algavat suurimat püha sel aastal pisut uhkemalt tähistada saavad.

Palmipuudepühaga 10. aprillil, mis on alati pühapäeval enne suurt reedet, algab kõige tähtsam nädal kirikutraditsioonis. „Tol päeval sõitis Jeesus kuninglikult Jeruusalemma ning olevat olnud juba teadlik saatusest, mis teda seal ees ootab. Jeesus teadis, et ta risti lüüakse, eks seda tajus juba rahvaski,” kõneles lehele Käsmu kiriku koguduse vaimulik Urmas Karileet. Kuningate tervitamine palmilehtedega oli ajalooline traditsioon.