Mõeldes Põltsamaa kiriku taastajatele ja Põltsamaa kirikuõpetaja Herbert Kuurme mälestusele, kutsume Teid 15. juulil 2022 kell 13 Põltsamaa kirikusse tänuüritusele „Me hoiame nõnda ühte…“

Vaimne vastupanu ja rahva ühtehoidmine rasketel aegadel võib korda saata imesid. Üks neist imedest oli Põltsamaa kiriku varemetest ülesehitamine pärast II maailmasõda.

Kiriku taastamine kõige rängal okupatsiooniajal õpetaja Herbert Kuurme eestvedamisel ja kogukonna ühisel jõul ainult annetustest, oli omamoodi vabadussamba rajamine ajal, mil Vabadussõja ausambad hävitati ning paljud pühakojad muudeti ladudeks ja garaažideks.

Pommitatud kiriku varemetest ülesehitamine kehastas vastupanu rõhujate võimule ning andis eesti rahvale julgust ja lootust.

Julgust ja vaimujõudu oleme üheskoos väljendanud ka nüüd Ukraina sõja päevil, seda vajame praegu enam kui veel mõni aeg tagasi.

---

Kõnelevad Eesti Vabariigi president Alar Karis, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, EELK peapiiskop Urmas Viilma, Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer ja Põltsamaa Vallavolikogu esimees Reet Alev.

Muusikat teevad ansambel „Vox Clamantis“ ja Põltsamaa Muusikakooli Kammerorkester.

Järgneb rongkäik ja isamaaliste laulude ühislaulmine.

Põltsamaa muuseum seab üles näituse. Kogu sündmus on kõikidele vaba sissepääsuga.

HOIDKEM RAHVANA IKKA NÕNDA ÜHTE!

Tänuürituse korraldajad on Pirita kloostri sõbrad, EELK Peapiiskopi kantselei, EELK Põltsamaa kogudus ja Põltsamaa vald.

---

Esineb Põltsamaa Muusikakooli Kammerorkester, juhatab Hiie Taks

Mart Saar (1882-1963) „Mis need ohjad meida hoidvad“.

Orkestriseade Rasmus Puur (1991)

Mart Saar on üks meie professionaalse rahvusliku muusika alusepanijaid. „Mis need ohjad meida hoidvad“ (tuntud ka pealkirjaga „Leelo“) valmis segakoorilauluna 1918. aastal Saksa okupatsiooni ajal. Nõukogude okupatsiooni ajal muudeti pealkirja: „Mis need ohjad meida hoidsid“. Laul on oma sugestiivsuse ja ürgjõulisuse tõttu olnud populaarne ka laulupidudel läbi aegade.

Rasmus Puuri orkestriseade valmis aastal 2018.

Heino Eller (1887-1970) „Kodumaine viis“

Heino Eller oli ühtviisi silmapaistev nii helilooja kui ka õpetajana, tema kompositsiooniklassis said õpetust põlvkondade viisi heliloojaid, Eduard Tubinast Arvo Pärdi ja Lepo Sumerani. Elleri üks tuntumaid lugusid „Kodumaine viis“ on pika saamislooga. Eller pani klaveripala esimese osa paberile aastal 1918. Selle pooliku teose leidis 1950. aastal helilooja visandite hulgast Elleri õpilane, pianist Heljo Sepp, kes uuris Elleri loomingut oma dissertatsiooni tarvis. 1953. aastal kirjutas Eller loo lõpuni nii klaveripalana kui ka keelpilliorkestri teosena. Nime „Kodumaine viis“ andis loole visandi leidja Heljo Sepp, kellele Eller hiljem teose ka pühendas.

Juhan Jürme (1896-1943) „Rukkirääk“

Juhan Jürme oli üks esimestest, kes sai muusikalise kõrghariduse Tallinna Konservatooriumis (tänane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). „Rukkirääk“ on Marie Underi tekstile kirjutatud koorilaul orkestri saatel. Eriti populaarseks on saanud aga teose orkestrivariant, mis on olnud sageli ka laulupidude kavas.

Juhan Jürme hukkus 25. märtsil 1943. aastal Tallinna pommitamisel.

---

Esineb Vox Clamantis, juhatab Jaan-Eik Tulve

Karl August Hermann (1851-1909) „Ilus oled, isamaa!“ (Minge üles mägedele)

Sõnad Mihkel Veske (1843-1890)

Põltsamaalt pärit Karl August Hermann oli muusikas peamiselt iseõppija. Tema haridustee tipnes doktorikraadiga võrdlevas keeleteaduses Leipzigi ülikoolis. Leipzigisse läks ta Mihkel Veske eeskujul, kes oli esimene doktorikraadiga eestlane keeleteaduse alal.

„Ilus oled, isamaa!“ valmis 1873. aastal, kõlas 1880. aastal III üldlaulupeol ja on püsinud jätkuvalt laulupidude repertuaaris.

Rasmus Puur (1991) „Me hoiame nõnda ühte“

Sõnad Paul-Eerik Rummo (1942)

Rasmus Puur on helilooja ja dirigent, kes on sama vana kui taasiseseisvunud Eesti.

Puur teeb tänuväärset tööd noorte orkestritega, seades ja juhatades põhiliselt eesti klassikat. Aastast 2021 on Rasmus Puur Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise kultuurinõunik. Paul-Eerik Rummo luuletus „Me hoiame nõnda ühte“ on kirjutatud aastal 1964. Laulu esiettekanne oli 26. aprillil 2019 Riigikogu 100. sünnipäeval.

Arvo Pärt (1935) „Nunc dimittis”

Sõnad Luuka evangeelium (2:29-32), Siimeoni kiituslaul

Arvo Pärdi loodud isikupärane muusikaline keel – tinntinnabuli – on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. Pärdi looming on jõudnud väga eriilmelise kuulajaskonnani, ta on üks maailma enimmängitavatest elavatest klassikalise muusika loojatest.

„Nunc dimittis“ valmis 2001. aastal ja on pühendatud Edinburghi Püha Maarja piiskopliku katedraali koorile.

Issand, nüüd sa lased oma sulasel rahus minna oma sõna järgi, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile.

Cyrillus Kreek (1889-1962) „Kui suur on meie vaesus“, rahvapärane koraaliviis „Taaveti laul nr 121“

Cyrillus Kreek on kõrvuti helilooja Mart Saarega üks meie professionaalse rahvusliku muusika rajajaid. Kreegi loomingu oluline osa on rahvaviiside töötlused, sealhulgas märkimisväärne hulk rahvapäraste koraaliviiside seadeid. „Kui suur on meie vaesus“ on kirjutatud 1918. aastal, „Taaveti laul nr 121“ 1923. aastal.

Kreek jätkas koraalide seadmist ka sügaval stalinismiajal 1950. aastail: kujundlikult võiks öelda, et samal ajal kui Põltsamaal taastati kirikut, kirjutas Kreek järjepanu vaimulikku muusikat. Tol ajal polnud lootustki, et neid laule võiks keegi laulda, vähe sellest, see oli lausa eluohtlik.

Tänasel päeval peame olema tänulikud ainulaadse muusikapärandi olemasolu eest.

Mart Saar „Miks sa nutad, tammekene?“

Sõnad rahvaluule

Laulu „Miks sa nutad, tammekene?“ ühe variandi on kuulsaks laulnud kirjanik A. H. Tammsaare õde Marta Hansen. Tammsaare ema Ann Backhoff tõi laulu Vargamäele kaasa oma kodust Suure-Jaani kihelkonnast. Tammsaare ema ja Mart Saare esivanemad olid sugulased ning elasid naabertaludes, nii et see on justkui suguvõsa laul.

Saare suurejoonelist seadet on nimetatud koorisümfooniaks.

Arvo Pärt „Ja ma kuulsin hääle“

Sõnad Johannese ilmutusraamat (14:13), Harald Põllu tõlge 1938

„Ja ma kuulsin hääle …“ on loodud Konrad Veemi (1914-1996) mälestuseks, kes oli aastail 1971–1990 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop eksiilis Stockholmis. Veem oli üks esimesi väliseestlasi, kellega Arvo Pärt 1980. aasta alguses Viinis kohtus.