Pühapäeva palvesõna
Paastuaja 2. pühapäev Reminiscere. Tänase päeva teema on Palve ja usk. Palvesõna ütleb Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp.
Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)
Me elame maailmas, kus inimeste kokkupuude kirikuga on pigem hektiline kui järjepidev. See aga tähendab, et iga pühapäev ja tõesti iga pühapäev, tuleb kindlasti kuulutada evangeeliumi. Paastuaja tekstid rõhutavad meeleparanduse vajalikkust, kuid ka see ei anna meile õigust üksteise paturegistreid välja võtta ja hakata võrdlema, kes on õigem.
Üks lugu räägib ajast, kus maal käis ringi kõmu, et Jumal on andnud inimestele võimu määrata, mis asi ja milline on täpselt arm. Targad pead tulid kokku, arutati ja vaieldi ning jõuti pika nimekirjani, kus oli mh nt soov käituda hästi, saada oma lähedastega paremini läbi, soov olla armu vääriline ning valmisolek oma vigu heastada – kõike selleks, et olla armu vääriline.
Inimestele jagati väikeseid vihikud, kuhu kõik pidid oma saavutusi üles täheldama. Peagi hakkasid inimesed oma vihke võrdlema – kas ma ikka olen naabrist parem. Inimesi täitis kadedus. Mida siis kiidetakse heaks? Ja mille eest saab rohkem punkte . kas naabri aitamise või palvetamise eest. Tüli oli majas ning inimesed olid üksildased ja õnnetus.
Jumal vaatas seda nukralt pealt, kuna tema armastas neist igaühte. Ta ei jätnud inimkonnale võimatut ülesannet määrata armu suurust, vaid andis selle kingiks. Nii suure armu, et ükski inimene ei suudaks seda kunagi välja teenida. Ta saatis oma Poja. (P. Järvineni järgi)
Tänase pühapäeva vanakiriklik nimetus on reminiscere – mäleta, pea meeles.
Tuleta meelde, meenuta, jäta meelde. Kui mõelda ajaloo peale, siis miks seda üldse õppida eriti kui see mõnele surmigav tundub. Aga ju nimelt selleks, et pidada meeles. Pidada meeles, kuhu mingisugused meie tegutsemised võivad välja viia. Ka praegu on oluline pidada silmas, et kõik kriisid, mille keskel me praegu elame, ka neid tuleb hoida meeles, mõtestada. Loomulikult mitte ööpäev läbi selle peale mõelda, aga kui me räägime läbi ajaloo lugusid, siis ka neist alati lõpuks koorub välja see peamine, see viimselt oluline. Oluline olla inimene, jääda inimeseks ja inimlikuks kõige keskel, mis meil üle pea võib kokku lüüa.
See ei ole alati kerge ning see ongi koht, kus Jumal mängu tuleb. Koos Jumalaga, palvetades, Talle toetudes, on meil kergem seda saavutada. Teades, et Jumal ei ole tulnud otsima täiuslikke valmis pühasid, vaid iga inimest, sellistena nagu me oleme.
Palve: Kallis Taevane Isa, Sina näed meid kõiki meie puuduste ja muredega. Me täname Sind, et võime oma südame salajasimad keerdkäigud Sinule usaldada ning palume, et sa teeksid meist rahu saadikud kogu maailmas. Aamen