EELK ja Pereraadio ühistööna valmivas saates “Kõnetused” vestlesid pealkirja all “Kurjus ei saa röövida usku, lootust ja armastust” päevakajalistel teemadel peapiiskop Urmas Viilma ja Saarte praost Anti Toplaan. Saate keskne teema oli Ukraina sõjaline konflikt ning sellega seonduvad sündmused kirikus.

Euroopas juba mitmendat päeva käimas sõda ning vabadus on peale taasiseseisvumist omandanud teise, sügavama sisu, juhatas saate sisse praost Anti Toplaan. Eesti Vabariigi 104. aastapäeva oikumeenilisel jumalateenistusel tegi Eesti Kirikute Nõukogu avalikuks avalduse  Ukrainasse sissetungi kontekstis.

Vabariigi aastapäeval kõlanud kõnedest olid hetkeolukorda arvestades suurima tähelepanu all Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnavõtt, milles ta rääkis kaitsetahtest ja sümbolitest. Tallinna toomkirikus andis kirikupoolse vaatenurga sündmustele peapiiskop Urmas Viilma. President Alar Karis rõhutas, et see pole riikide ja rahvaste vaheline sõda, vaid Putini režiimi sõda vaba rahva vastu.

Eelmisel laupäeval oli Vabaduse väljakul ligi 3000 osalejaga meeleavaldus ja vahetult enne seda Kaarli kirikus paari tunniga organiseeritud palvus, kus peapiiskop Viilma pidas kõne, kus sõnas: meilt ei saa röövida usku, lootust ja armastust.

Urmas Viilma kirjeldas, et meeleolu Vabaduse väljakul oli ülev. Kui praegusel ajal otsivad inimesed võimalust midagi ära teha, siis solidaarsuse näitamine meeleavaldusel osaledes oli selleks kõige vahetum viis. Viilma kirjeldas, et kohapealsed Punase Risti telgid täitusid kiiresti kohaletoodud abist. Tänaseks on inimesed annetanud tõenäoliselt juba miljoneid eurosid.

Peapiiskop kommenteeris, et viimastel päevadel toimunu, riikide koostöötahe ja panustamine näitab, et Euroopal on lootust. Me näeme ühtset Euroopat ja seda, et meid on sõjaohu korral kaitsmas NATO liitlased.

Omavahel on ühenduses ka Euroopa kirikud. Suheldakse nii läbi erinevate organisatsioonide kui koostöövõrgustike. Kristlastena koondatakse jõude ühispalveteks. Tuhkapäeval, 2. märtsil oli veebi vahendusel ülemaailmne oikumeeniline veebipalvus, kus ütles Luterliku Maailmaliidu asepresidendina ütles sõna sekka ka peapiiskop Viilma. Ka seekordses paastu- ja palvepäeva karjasekirja pühendas ta Ukraina teemale. Tuhkapäeval kell 18 helistati kirikukelli üle Eesti, et mälestada kõiki sõja ohvreid.

Peapiiskop rääkis ka vahetust suhtlemisest Ukraina vendade-õdedega. Kirikujuhina saatis ta kirja Ukraina luterliku kiriku piiskop Pavlo Shvartsile. Viilma kirjeldas, et Saksa Evangeelne Luterlik Kirik Ukrainas on üsna väike jasinna kuulub 1% elanikkonast. Luterliku Maailmaliidu liikmed on nad läbi mitme riigi luterlikke kirikuid hõlmava ühenduse. Otsesidemed Ukraina sõsarkogudustega on mitmel Eesti kogudusel.

Peapiiskop informeeris, et praeguste andmete kohaselt saab luterliku kiriku koguduste ja allasutuste toel vastu võtta umbes 200 sõjapõgenikku. Tuge selleks võib saada kogutud annetustest ja vajalikku toiduabi Toidupanga kaudu. Inimesed on abivalmid, sest mälestus meie endi hädasolemise aegadest ei ole veel ununenud, nentis praost Anti Toplaan.

Saates meenutati ka Kaitseväe ja Kaitseliidu peakaplanite ametisseõnnistamise jumalateenistusel kõlanud kõnesid, millest kõige enam tähelepanu pälvisid Kaitseväe juhataja Martin Heremi ja Kaitseliidu juhi Riho Ühtegi sõnavõtud. Viimane tunnistas, et temast sai kristlane just nimelt teenistuses kogetu mõjul.

Peatuti sellelgi, et Eesti Kirikute Nõukogu valis 17. veebruaril uue juhatuse ja presidendina asub alates aprillist Kirikute katusorganisatsiooni etteotsa peapiiskop Urmas Viilma. Kirikute praeguste oikumeeniliste suhete kohta märkis Viilma märkis, et EKNi pöördumisele kirjutasid alla kõik liikmeskirikud, kaasa arvatud mõlemad õigeusu kirikud. Samuti olid mõlema kiriku esindajad kohal ka Vabariigi aastapäeval.

Oma hinnangutes ja sõnakasutuses peame olema korrektsed, et mitte vastandada rahvusi ja kirikuid omavahel, sõnas peapiiskop. “Me ei saa rääkida Venemaa ja Ukraina vahelisest sõjast, vaid Putini režiimi rünnakust Ukraina vaba riigi ja rahva vastu. Ka Vabaduse väljakul olid koos kümned erinevad rahvused.”