Eestlased ei ole usuliste tavade järgimise aktiivsuse osas just esirinnas, kuid 19. sajandil luterlikes kogudustes alguse saanud kalmistupühade pidamise traditsioon on püsinud. Igal aastal kogunevad sugulased oma lähedaste kalmudele just jaanipäeva paiku.

Kalmistupühal kogunevad kristlased surnuaiale mälestama oma lähedasi teades, et Kristuse kirik ulatub siit maa pealt taevasse ning sinna kuuluvad nii siin ajas rändavad kui ka igavikku läinud Jumala lapsed. Oleme nendega osaduses. Me täname Jumalat nende eest, kes on meie keskelt lahkunud, ja usaldame nad Jumala hoolde. Mõistes, et oleme surelikud, palvetame, et võiksime kord olla jäävas osaduses Jumala juures taevas.

Vaata surnuaiapühade toimumisaegu kalmistutel üle Eesti!

Loe lisaks:

Marju Kõivupuu “Oh aegu! Nõukogude võim püüdis suviseid surnuaiapühi kaaperdada autolavka ja kangelaskõnedega”, Maaleht 24.06.2022

Surnuaiapühade traditsioonist räägib õpetaja Toomas Paul , Vikerraadio saade “Kirikuelu”, 26.07.2020

Urmas Viilma: surnuaiapüha traditsioon sobiks UNESCO maailmapärandiks, Eesti Kirik 24.06.2018