30. novembril on kirikukalendri järgi apostel Andrease päev ehk andresepäev. Apostel Andreas oli Peetruse vend ja üks Jeesus esimesi jüngreid. Enne kui Andreas järgnes Jeesuse kutsele, oli ta olnud Ristija Johannese õpilane. Evangeeliumi järgi oli ta „esmakutsutu“ – üks esimesest neljast apostlist (vennad Andreas ja Peetrus; vennad Jaakobus ja Johannes) Jh 1:40-42: „Üks neist kahest, kes oli kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusega kaasa läinud, oli Andreas, Siimon Peetruse vend. Ta leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: „Me oleme leidnud Messia!” – see on tõlkes „Kristuse”. Andreas viis venna Jeesuse juurde. Jeesus ütles tollele otsa vaadates: „Sina oled Siimon, Johannese poeg, sind peab hüütama Keefaseks!” – see on tõlkes Peetruseks.“ 

Andreas esineb evangeeliumides vaid kolmel korral ning iga kord toob ta kellegi Jeesuse juurde – ta on tõeline „inimeste püüdja“.

Andrease esimeseks misjonitööks oli tuua oma vend Siimon Jeesuse juurde. Siimon sai uueks nimeks Peetrus. Vennad ristiti Jordani jões.  Seejärel tõi ta Õnnistegija juurde poisi, kellel oli kaks kala ja viis odraleiba, mida Jeesus tegi nii paljuks, et sellest jätkus söömiseks 5000 inimesele ning viimaks paganatest kreeklased, kes tahtsid näha Jeesust. Ta ise jäi tagaplaanile. Inimesed pidid jõudma Jeesuse, mitte Andrease juurde.

Jeesuse jüngrina tegi Andreas misjonitööd Väike-Aasias ja Musta mere piirkonnas. Ta hukati 62. aastal Patrases Ahhaias diagonaalristil (X-tähe kujuline rist), mis saanud tema sümboliks (Andrease rist).  

Rumeenia ja Venemaa peavad Andreast oma kaitsepühakuks, samuti peab Andreast oma kaitsepühakuks ka Šotimaa, mille lipul on kujutatud Andrease risti.