Jõuluvana ajaloolist ja kristlikku tausta otsides jõuame Püha Nikolause, Myra piiskopini, kes elas ja tegutses 4. sajandil Türgis. Igaüks, kes punases kuues ja mütsis jõuludel kinke jagab, on selle laste sõbrast ja heategijast piiskopi töö jätkaja.

Nikolaus on üks armastatumaid pühakuid nii lääne- kui idakirikus – laste sõber ja hädasolijate aitaja. Teda nimetatakse veel õpilaste, neidude, meremeeste, pagarite, kaupmeeste, apteekrite ja parfüümitootjate kaitsjaks. Tänapäeval on pühakust piiskop Nikolaus tuntud Santa Clausi ehk jõuluvanana, kelle punane piiskopirüü ja sau on paljugi muutunud. Samuti tasub meenuutada, et Püha Nikolaus tegi head ning jagas kingitusi salaja ja midagi vastu soovimata.

Pataras sündinud Nikolause sünniaeg jääb arvatavasti ajavahemikku 260–280. Andmed tema varasema elukäigu kohta puuduvad, kuid teada on, et ta kasvas üles kristlikus peres ning pühendus juba noores eas Jumalale. Laiemalt sai ta tuntuks alles Myra piiskopina, kuigi tema kohta säilinud materjal näib olevat suuresti legendidel põhinev.

Pärimuse järgi valiti Nikolaus Myra piiskopiks „juhuslikult“, s.t jumaliku ettehoolduse tulemusena. Pärast linna senise piiskopi surma kogunesid naaberpiiskopid valima Myra kogudusele uut ülemhingekarjast. Üks piiskoppidest kuulis öösel häält, mis käskis piiskopiks valida selle, kes hommikul kõige esimesena kiriku uksest sisse astub. Selleks osutus üks noor mees. Kui tema nime küsiti, vastas ta: „Nikolaus“. Üks kohalviibivatest piiskoppidest ütles talle: „Nikolaus, Jumala sulane ja sõber, sinu pühaduse tõttu saab sinust selle paiga piiskop.“ Nikolaus viidi kirikusse ja seati piiskopiistmele.

Noil aegadel ei oodatud piiskopilt ainult isiklikku vagadust, jumalateenistuse juhatamist ja jutlustamist, vaid ka tema hoolde usaldatud inimeste kaitsmist hädaolukordades, vaeste ja haigete abistamist, süütute ja rõhutute eest kostmist jms. Arvukates legendides ja jutustustes nähaksegi Nikolaust tõelise piiskopina, kes seda kõike eeskujulikult tegi. Esiplaanile jääb siiski abivajajate toetamine: ta andis suure kaasavara kolmele neiule, keda pankrotistunud isa oli määranud keha müüma; toidupuuduse ajal Myra linnas juhatas ta sadamasse mitmeid Egiptuse viljalaevu, mis olid teel Aleksandriast Konstantinoopolisse; ta päästis hukkamisest kolm Myra kodanikku, kes olid süütult hukka mõistetud; ta pöördus edukalt keisri ja Konstantinoopoli prefekti poole, et ära muuta kolme alusetult reetmises süüdistatud väejuhi hukkamine. Myra püha Nikolaos pakkus seega kõike, mida ühelt piiskopilt oodata võis: abi vaestele, toitu näljastele ja kaitset tagakiusatuile, seisab artiklis Kirbla Nikolause koguduse kodulehel.

Peeter Paenurm tuletab oma 10 aasta taguses artiklis meelde, et Püha Nikolaus tegi head ning jagas kingitusi salaja ja midagi vastu soovimata. Jõulukingituste peamine eesmärk on selle saajat õnnelikuks teha.
Kingitustekoti salaja ukse taha jätmine on selles mõttes kõige autentsem jõuluvana tegutsemisviis. Ja kui ta tulebki isiklikult üle koduläve, siis ei pea me häbenema seda, kui tal on tuttav hääl või pereisa kingad jalas.

Me palvetame:  Jumal, meie kohtumõistja ja lunastaja, Sina oled oma Poja läbi meile teada andnud, et taevas ja maa hävivad ja meid kõiki ootab Sinu kohus. Hoia meid kindlalt oma sõna juures, nii et me valvame ja palvetame ning Sinu Poja tulles pääseme Sinu kirkuse kuningriiki. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

Loe lisa:

Püha Nikolause lugu, ajakiri Pluss nr 4, 2013