22. septembril 1944 hõivas Punaarmee Tallinna ja algas teine Nõukogude okupatsioon. See sündmus markeeris vastupanuvõitluse uue aktiivse faasi algust: tuhanded Eesti inimesed põgenesid metsadesse ja neist paljud alustasid relvastatud vastupanu. Vastupanu jätkus erinevates vormides ja intensiivsusega kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal. Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril, tänatakse ja mälestatakse kõiki Eesti inimesi, kes on sõna või teoga osutanud vastupanu okupatsioonivõimudele, kaitstes Eesti Vabariigi iseseisvust ja vabadust.

22. septembril 1944 hõivas Punaarmee Tallinna ja algas teine Nõukogude okupatsioon. See sündmus markeeris vastupanuvõitluse uue aktiivse faasi algust: tuhanded Eesti inimesed põgenesid metsadesse ja neist paljud alustasid relvastatud vastupanu. Vastupanu jätkus erinevates vormides ja intensiivsusega kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal. Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril, tänatakse ja mälestatakse kõiki Eesti inimesi, kes on sõna või teoga osutanud vastupanu okupatsioonivõimudele, kaitstes Eesti Vabariigi iseseisvust ja vabadust.

Mälestuspäeval toimub täna kell hardushetk Kohila Vabadussõja mälestusmärgi juures, millele kell 16 järgneb mälestusteenistus Hageri Lambertuse kirikus. Koos peapiiskop Urmas Viilmaga teenib Hageri koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu. Mälestusküünalde süütamisel osalevad Kohila vallavalitsuse ja volikogu esindajad. Kõne peab Konstantin Pätsi muuseumi juhatuse liige Trivimi Velliste.

Kaks üritust toimub täna ka Eesti Mälu Instituudi saalis (Tõnismägi 8):

• algusega kell 15.00 toimuvad temaatilised ettekanded, kus Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Meelis Saueauk (PhD) annab ülevaate Otto Tiefi valitsuse moodustamise otsusest septembris 1944. Seaduslikult moodustatud Tiefi valitsuse liikmed tegid oma eluga riskides jõupingutusi Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, rõhutades sellega meie ebaseaduslikku taasokupeerimist.

Ajaloolane Martin Andreller teeb ettekande Rootsi-Eesti suunalisest kontaktiloomest aastail 1944–1947, metsavendadade toetamisest ja uutest leiumaterjalidest, mis annavad tunnistust salajastest ülemereretkedest.

Ajaloolane Meelis Maripuu (PhD) räägib instituudi plaanidest Teise maailmasõja aegsete põgenike registri koostamisel, et hinnata selle pikaajalist mõju Eesti ühiskonnale.

Ettekannetele järgneb teeneka vabadusvõitluse ajaloo talletaja Kuno Raude neljaköitelise artikli- ja ettekandekogumiku „Inimlikest asjadest“ esitlus, millele järgneb lühike vabas vormis koosviibimine. Ühiskonnategelane ja endine riigikogulane Kuno Raude küüditati 25. märtsil 1949 Siberisse, kus elas kaheksa aastat. 2018. aastal avati Verhneussinski kalmistul Raude initsiatiivil mälestusmärk Siberis küüditatuna hukkunud eestlastele.

Ettekannete ja raamatuesitluse registreerumislink asub siin.

• algusega kell 18.00 annab ajaloolane ja metsavendluse uurija Martin Andreller ülevaate eelmisel ja käesoleval aastal Eestist avastatud põnevatest leidudest, mis heidavad uut valgust metsavendluse ajaloole.

Järgneb temaatiline filmiõhtu, kus linastub Leedu poliitiku ja pianisti Vytautas V. Landsbergise film „Trikoloor“ (1h20min). Tegemist on Leedu sõjajärgse vabadusvõitleja portreelooga, mis saadab vaataja rännakule Leedu ajaloo liigutavasse ja kurba keerisesse. Filmis vahelduvad dokumentaalkaadrid lavastatud stseenide ja muusikaliste episoodidega.

Arutelule ja filmiõhtule tulijail on võimalik registreeruda siin.

Lisainfo: info@mnemosyne.ee