Püha Valentinuse päev on paljudes maades armunute püha ja siin maanurgas tuntud ka sõbrapäevana. Arvatakse, et tänase päeva nimepühaku, püha Valentinuse mälestuspäeva tähistamisele on armunutepüha tonaalsuse andnud Vana-Roomas 15. veebruaril jumal Faunuse auks peetud viljakusmaagiaga seotud pidustused, mille tähistamine paavst Gelasius I korraldusega aastal 494. lõpetati.

Kes on püha Valentinus?

Valentinus oli Interamne linna piiskop. Praegu kannab linn nime Terni ning see on Itaalia üks inetumaid tööstuslinnu. Umbes aastal 270 saabus Valentinus Rooma, kus keiser Claudius oli just alustanud kristlaste tagakiusamist. Valentinus käis aga vangistatud kristlasi kartmatult lohutamas ja julgustamas.

Kui ta ise vangistati, soovis keiser teda isiklikult üle kuulata ning veenda Valentinust selles, et usk nähtamatusse jumalasse on üksnes inimliku fantaasia vili. Valentinus suutis aga Claudiusele oma usku tõestada, nii et see hüüdis: „Kuulake, roomlased, kuidas mees õigesti räägib!“ Ta jättis Valentinuse koduaresti õilsast soost patriitsi majja.

Valentinus olevat salaja laulatanud keisri armee sõdureid ning armastajapaaridele lilli kinkinud. Kui Valentinus oli tervendanud patriitsi pimeda tütre, pöördus kogu perekond ristiusku. See oli keisrile liig. Ta mõistis Valentinuse surma. Püha piiskop hukati mõõgaga, kui ta oli enne pööranud ristiusku oma timuka ning maeti teise miiliposti kohale tema kodulinna viiva tee Via Flaminia äärde. Ühe legendi järgi olevat ta sõbrunenud Rooma vangivalvuri tütrega, kellele ta enne oma hukkamist olevat saatnud kaardi sõnadega “Sinu Valentinilt”.

Valentinuse hauabasiilika varemete all tehti 1935. aastal arheoloogilisi väljakaevamisi. Altari alt leiti tema säilmed. Need viidi suure pidulikkusega tema kodulinna Terni, kus veel tänaselgi päeval külastavad neid paljud armunud.

Allikad:

• Adalbert Engelhart O.S.B., “Pühakute aasta”
• Mari Hiiemäe. Valentinipäev Eestis – traditsioon uues kuues (www.folklore.ee)

1