24. august (pärtlipäev) on kirikukalendris pühendatud Pühale Bartolomeusele, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse jüngrist ning mõisteti piinarikkasse märtrisurma.

Püha Bartolomeus – “põllumehe poeg” – elas 1. sajandil Galilea Kaanas. Kui tema sõber Filippus väitis end olevat leidnud Messia Naatsareti Jeesuses, lausus ta: “Mis võib küll Naatsaretist head tulla?” Siiski läks ta Filippusega kaasa Jeesust vaatama ning nähtu avaldas talle sedavõrd sügavat muljet, et ta tunnistas: “Rabi, sina oled Jumala Poeg, sina oled Iisraeli kuningas!” (Jh 1:49).

Sealsamas Johannese evangeeliumis on Bartolomeust kutsutud ka Naatanaeliks – tõeliseks iisraeli meheks, kelles ei ole valet (Jh 1:47 j).

Pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist, taevasseminemist ja nelipüha imet kuulutas Bartolomeus evangeeliumi Mesopotaamias (tänapäeva Iraagis), mõnede teadete kohaselt ka Indias, Araabias, Egiptuses ja Armeenias, kus ta ka hukati pärast seda, kui talle oli osaks saanud “pärsia surmanuhtlus”: arvatavas surmakohas, Derbentis Kaspia mere ääres nüliti pühak elusalt, seejärel löödi risti ja viimaks võeti ta pea maha. Nii suri püha Bartolomeus veretunnistaja ehk märtrina Issanda aastal 50.

Tema põrm asub praegu Roomas, Tiberi-äärses Bartolomeuse kirikus, mille keiser Otto III lasi ehitada oma sõbra, Praha Alberti hauakirikuks. Pühaku pealuud aga hoitakse tema auks pühitsetud Frankfurti keiserlikus toomkirikus.

Eestis on Bartolomeusele pühendatud kirik Palamusel, mida esmakordselt on mainitud 1234. aastal.

Kunstiteostes on sageli kujutatud Bartolomeuse nülgimist. Nahanülgimisnuga on oluline atribuut, mis otseselt viitab Bartolomeuse märtrisurmale. Mõnikord on tema keha punane, mis tõestab asjaolu, et nahk on juba maha võetud. Vahel hoiab Bartolomeus oma nülitud nahka käsivarrel, või on selle üle õla heitnud.

Püha Bartolomeusest sai keskajal kaitsepühak kõigile nahaga seotud ametimeestele (parkalid, nahakaupmehed, kingsepad, lihunikud, kindameistrid, raamatuköitjad). Firenzes oli Bartolomeus ka soola- ja juustukaupmeeste kaitsepühak ning tema poole pöörduti ka närvihaiguste korral.

Eesti rahvakalendri traditsioonis juhatab pärtlipäev sisse sügisese korilushooaja.

Ps 145:3-7   43:8-13   Ap 5:12-16 (v 1Kr 4:9-15)   Lk 22:24-30

Me palvetame:

Kõigeväeline igavene Jumal,
me täname Sind, et võime täna tähistada
apostel Bartolomeuse päeva,
ja palume Sind: aita oma Kirikul armastada seda sõna,
millesse apostel uskus,
ja ustavalt kuulutada Sinu Poja evangeeliumi, mida tema õpetas.
Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

Loe lisaks:

• Pärtlipäeva piiblilugemised (Pärnu Eliisabeti koguduse kodulehel)

1