Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 13. detsembril Issanda aastal 2023

Kui jõuludes on esikohal lunastus, hingerahu ja õnnistus, siis niisugune jõulurahu võib ulatuda ka oma maa vabaduse eest võitlevate sõdurite kaevikusse. „Siin rahulikus Eestis on põhjust tänada ja palvetada kõigi eest, kes pühade ajal tagavad meie turvatunnet, sh Kaitseliidu ridades,“ kirjutab Kaitseliidu peakaplan Peeter Paenurm.

EELK kirikuvalitsuse algatust korraldada rahvahääletus kooli usundiõpetuse toetuseks saab iga Eesti kodanik oma häälega toetada. Allkirjade kogumine kestab Rahvaalgatus.ee keskkonnas.

„Ilmselgelt on vaja väga jõulist sammu, et usundiõpetus kooliprogrammi kohustuslikuks õppeaineks saaks,“ alustab juhtkirja piiskop Joel Luhamets.  Kui rahvas toetab usundiõpetust koolides, siis on võimalik koolikava oluline muutmine. 

„Nii nagu elus ikka, põimuvad ka jõulude ootuses ilmalik ja vaimulik,“ arvab kolumnist Tiina Janno ja leiab, et ilmalikku ja vaimuliku ei pea küll ühte sulatama, aga ka mitte vastandama. Issand Kristus aitab kristlasel ka keerulistel aegadel kõikuvat sisemist tasakaalu balanssi viia. 

Eesti Kiriku lugeja küsimusele, et miks tänavu Petlemmas jõulukuuske ei ole, vastab politoloog Alar Kilp, et sellise otsuse võtsid Jeesuse sünnipaiga kirikud ühiselt vastu. Jättes jõulupuu Kristuse sünniväljakule püstitamata, esitavad Palestiina kirikud maailmale poliitilise sõnumi.

Eesti Kirik püüab õigustada endale sada aastat tagasi pandud ootusi olla oma kiriku ajaleht. Eesti Kiriku päev, millega alustati juubeliaastat, algas 1. detsembril ajalehe sünnilinnas armulaua osadusega Tallinna piiskoplikus toomkirikus.

Kas Jumal andestaks ka saatanale? Sellise küsimuse esitas Hans H. Luik peapiiskop Urmas Viilmale Eesti Kiriku päeva raames toimunud Janek Mäggi poolt juhitud vestlusringis.

Kuni algava aasta kolmekuningapäevani saavad kõik Rooma külastajad Vatikani Püha Peetruse väljakul imetleda ka Eestist saadetud jõulusõime, mille autorid on meie käsitöömeistrid Anu Raud ja Anu Kotli.

Kose Püha Nikolause kogudus sai kasutusse uue violetsed kirikutekstiilid. Komplekti kuulub altari-, kantsli- ja lugemispuldi kate ja need on koguduse tellimusel valmistanud tekstiilikunstnik Tiina Puhkan. 

Kirikulehe 100. juubeliaastat alustaval Eesti Kiriku päeval Tallinnas avati lehe ajalugu kajastav rändnäitus „Sada aastat vaimuvalgust – Eesti Kirik 100“. Toimetus loodab, et dr Priit Rohtmetsa koostatud näitust jõuab juubeliaastal paljudesse EELK kogudustesse. Huvi korral võtta ühendust toimetusega.

Jätkame järjelooga „Sada aastat vaimuvalgust – Eesti Kirik 100“, mille autor dr Priit Rohtmets annab ülevaate saja-aastaseks saanud kirikulehe ajaloost. Selles numbris võetakse teemaks Eesti Kiriku levik ja ajalehe ülalpidamine 1924. aastast.

Jaak Uibo kirjutab loo vanast fotost, mida on tema peres hoitud kolme põlvkonna vältel. „Pilt on võetud Vigala kirikumõisa ja kiriku vahel ühendust pidanud lodja seitsmeliikmelisest seltskonnast, aeg – pärast Teist maailmasõda,“ alustab ta lugeja talutamist pildi sisse.

Eesti Piibliselts on jõulumarke välja andnud aastast 1996. Tänavused margid on taas kujundanud õp Mikk Leedjärv ning ta on kasutanud selleks piiblipiltide klassiku Gustave Dore teost „Sündmine“. Soovijatel pöörduda piibliseltsi.

Pärast kaheaastast pausi jätkab Eesti Kiriku toimetus aastakümnetega kujunenud traditsiooni ja annab välja 2024. aasta seinakalendri „Eesti Kirik 100“. Parim viis on osta ja tellida seda otse toimetusest – karmen.lumik@eelk.ee, ühe kalendi hind on 6 eurot.

Lehejutluse kirjutab Lihula koguduse õpetaja Kaido Saak. „Paast ja meeleparandus on töö iseendaga. Just nüüd on hea aeg endalt küsida: kas ma olen ikka selle vastuvõtmiseks valmis, mida taevas mulle öelda tahab?,“ juhatab vaimulik lugeja advendimeeleollu.

Vaata ka:

• Ajalehe Eesti Kirik koduleht www.eestikirik.ee