Haapsalu Jaani kiriku ligi saja-aastane orel võib nüüd kümmekond aastat suurema remondita mängida, sest kõige hädapärasemad tööd on tehtud, kirjutab Haapsalu Püha Johannese koguduse kuukirjas Johannese Sõnumid Lehte Ilves.

“Orelimeister Toomas Mäevälja sõnul on pill justkui uus ja peaks kümme aastat rahulikult vastu pidama. Põhitöö oli oreli tuulekindlaks tegemine, see nõudis palju uusi puitosi ja nende täppisreguleerimist. Organist Lia Salumäe sõnul on ühe pilli tegemine väga peenike töö, detailid peavad millimeetri pealt klappima. Registreid ehk pille on orelil nüüd 16 asemel 17.

„Pool orelit on nüüd korralikust puidust. Viled jäid samaks, kõla ja väljanägemine samuti,” ütles Mäeväli. „Kõlaliselt on ta ilus pill.”

Enne jaani pani orelimeister oma tööriistad kokku, 28. juunil oli töö pidulikumat sorti üleandmine, tänukontsert Jaani kirikus.

Lia Salumäe ütles, et kui enne oli tal mängides palju ebakindlust, siis nüüd on lust mängida, mehhanismid on töökindlamad ja pilli kõla hoopis teine: „Saan oma tööd teha rõõmuga, ei ole muret, kas pill mängib või ei.”

Koguduse tänukirja said 28. juunil orelimeister Toomas Mäeväli ja linnapea Urmas Sukles.

Jaani kiriku oreli remonti on aastakümnete jooksul mitu korda alustatud ja lõpetatud, oreli kallal on töötanud mitmed meistrid. Peamine, mis orelit sööb, on kiriku muutlik sisekliima. Kui kütet polnud, oli kirik niiske ja puidukahjureile soodne elupaik. 1975. aastal, mil Salumäed Haapsallu teenima tulid, olid kiriku lagi ja põrand, katusekonstruktsioonid, puupingid ja põrand putukatest puretud. Kahjustused on sedavõrd tõsised, et kogudusel tuli ehitada uus lagi ja katus.

Orel jäi toona remontimata ja riknes niiskes ruumis edasi, kuigi meistrid püüdsid pilli mängukorras hoida. 1990. aastate keskel leiti, et orelit ei saa enam taastada, aga 2000. aastate alguses arvas sakslasest orelimeister Gerhard Schmidt, et viled on head ja kõla parandamist väärt. Niiskusega lahti löönud viled liimiti kokku, parandati koitanud puitosad, kuid see töö ei jäänud pikalt püsima, sest puidukoi tegi kirikus oma hävitustööd edasi.

Kiriku kliima paranes alles 15 aastat tagasi, kui koos uue põrandaga pandi ka põrandaküte. See muutis kliima kuivemaks. Kirik on aasta ringi soe, ka talvel on sooja üle 10 kraadi.

„Orel ei riknenud edasi, aga mis oli riknenud, ise korda ei saanud,” kirjeldas Mäeväli. „Hakkasin uuesti putitama.” Aastate jooksul on palju auklikuks puretud osi välja vahetatud, et orel oleks tihe ja vastupidav.

Paari aasta eest pani Mäeväli esimesele manuaalile uue tuulepõhja: vahetas välja vilede all oleva hõredaks puretud puidust kasti, mis jagab viledesse tuult. Mullu sügisel hakkas tegema teisele manuaalile uut tuulepõhja ja aasta alguses oli seegi paigas. Sel aastal sai orel uue lõõtsa.

Kuigi pool pilli on nüüd justkui uus, on pooled osad veel vahetamata, koi on ikka sees ja purunemise oht alles.

Mäevälja sõnul tuleks talvel pill üle vaadata ja häälestada. „Iga orel tahab meistri kätt saada, Tallinna suuri oreleid hooldame igal nädalal, et pill töötaks,” ütles Mäeväli.

Oreli remondi põhirahastaja on olnud Haapsalu linnavalitsus. „See on ka ainuke Haapsalu ajalooline orel, millel on Cyrillus Kreek mänginud,” nimetas koguduse juhatuse esimees Madis Kütt. Remondiraha on tulnud ka eraannetustest ja korjandustest. Rahakogumise algatas Lea Salumäe, kui palus oma sünnipäevalistel annetada raha oreli remondiks.

Jaani kiriku oreli ehitasid vennad Otto ja Alfred Gutdorf 1934. aastal. Et kogudus oli vaene, püüdis köster Gustav Möll teistest kogudustest orelile vilesid jm vajalikku hankida. Kui Tallinna Kaarli kirik sai uue oreli, sai osa vilesid Jaani kirik endale.

Registrite poolest on Jaani kiriku orel Läänemaa suurim, teine on toomkiriku ja kolmas Kullamaa orel.”

Loe lisa:

Lehte Ilves “Jaani kiriku orel sai põhjaliku remondi”, Johannese Sõnumid (juuli 2023)