Pühapäeval, 02. juulil kell 12.30 toimub Johann von Mohrenschildti (1610-1675) vappepitaafi paigutamine Toomkiriku piilarile. Piduliku sündmuse puhul on kohal Mohrenschildite suguvõsa liikmed Austriast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt ning sõbrad Eestist.

Toomkirikus on see 108. puidust nikerdatud vappepitaaf ja oma vanuselt on see kõige vanem, aastast 1675, seega enne kogu Toompea ja kiriku 1684. aasta põlengut. Põhjus on lihtne, sest see vappeptaaf oli sellel ajal Nigulistes. Tegemist on ajaloolise sündmusega ka Toomkiriku jaoks, sest koostöös Eesti Kunstimuuseumi, Toomkogudusega ning perekonnaga saame välja tuua niivõrd vana ja auväärse eseme ja ta sobitub suurpäraselt Põhja-Euroopa suurimasse vappepitaafide kollektsiooni. Eesti Kunstimuuseum deponeerib vappepitaafi Toomkirikusse, just nii saab see oma loomulikus ümbruses kõige paremini nähtavaks ja  üht Eesti aadliperekonna lugu jutustavaks.

“Meie pere jaoks on suur päev, et saame Johann von Mohrenschildti taastatud vapiepitaafi taas avalikult nähtavaks teha,” ütles von Mohrenschildtide perekonnaühingu esimees Nikolaus von Mohrenschildt. „Tunneme suurt tänu abi eest restaureerimisel ja paljudele toetajatele, kes selle ürituse teoks tegid. Meie suguvõsa juured on selles imelise riigis ja nende suurepäraste inimeste seas ning meil on hea meel, et saame seda Toomkiriku külastajatega jagada“.

Mohrenschiltide suguvõsa on lähedalt seotud Eesti ja Tallinnaga. Suguvõsale panid alguse Tallinna raehärra Johann Kochi (surn 1630) pojad Johann ja Bernhard, kes aadeldati Rootsi kuninganna Kristiina poolt 20. septembril 1650 “Morensköldiks”, millest tuleneb saksa keelne nimi Mohrenschildt. Perekonnapärimuse kohaselt toimus aadeldamine Tallinnas Mustpeade majas, kuna antud nimi ja vapp (millel kujutatud mauri ja kahte tähte) viitavad mõlema venna kuulumisele Mustpeade vennaskonda. Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse kanti Mohrenschildtide suguvõsa 14. veebruaril  1746 numbri all 67.

Mohrenschildtid omasid Põhja-Eestis läbi aegade mitmeid mõisasid, milledest ühe olulisemana võiks nimetada Harju-Ristit (saksa keeles Kreutzhof). 1765. aasta maaraamatu andmetel oli Mohrenschildtel Eestis 12 mõisa peale kokku 38 000 hektarit maad, millega nad olid jõukuselt 7. kohal. 1919. aasta mõisate sundvõõrandamise ajaks oli Mohrenschildtidel neli mõisa (Nurme, Uniküla, Sooniste, Leevre) ja Kõltsu suvituskoht Laulasmaal.

Algselt vendade Niguliste kirikus olnud vapid, said kõvasti kannatada 1944 Tallinna pommitamisel järel toimunud kiriku põlengus. Johann von Mohrenschildti vappepitaaf taastati perekonna toel konserveerimiskeskus Kanuti poolt 2019. a ning kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse.

Info:

Arho Tuhkru

Koguduse õpetaja

5281943