Kuressaare stuudios salvestatud saade kannab pealkirja “Dialoog või vaikimine”. Vestlussaates kõnelevad peapiiskop Urmas Viilma ja Saarte praost Anti Toplaan.

Seekordses puhkusteaegses saates jagati mõtteid tänavusuvisest koolinoorte laulupeost ja selle tunnuslausest “Püha on maa”, vahendati laulupeomeenutusi kunstilise juhi Pärt Uusbergiga, räägiti ka pidu tabanud vihmasajust ja tunnuslausega seonduvalt Eestimaa, Maarjamaa pühadusest.

EELK aktuaalsete teemade seas oli pikemalt juttu teoloogilise arutelu töörühmale laekunud aruteluteemadest, aga ka sellest, miks niisugune töörühm üldse ellu kutsuti. Peapiiskop Viilma põhjendas, et selle tingis praegune arutelukultuur – oma seisukohti jagavad vaimulikud pigem ilmaliku publiku ees meedia vahendusel kui tõstatavad näiteks praostkonna sees või vaimulike konverentsil. Teemat laiendades nentis Urmas Viilma, et praeguse siseministriga kirikul sisuliselt puudub võimalus silmast-silma suhtluseks ja peapiiskopi poolt algatatud teemasid järjekindlalt tühistatakse.

Usuteaduse Instituut sai uueks perioodiks akrediteeringu ning kõrgkool pälvis rahvusvaheliselt komisjonilt oma tegevuse kohta tunnustussõnu. Samas, kui ühest latist on üle hüpatud, on järgmine küsimus see, kuidas tagada erakõrgkooli jätkusuutlik majandamine ja ka selle lõpetajatele lisaks rakendusele ka elatusvahendid. Kui aastakümnete eest asus noor inimene usuteadust õppima, et vaimulikuks saada, siis praegu omandab valdav osa vaimulikke usuteaduskonnas juba teist või kolmandat haridust. Küpses eas ei ole vaimulikul enam võimalik oma elu sisse seada koguduse juures, kus vaimulikku oleks vaja, sest kogudus ei jaksa reeglina talle töötasu maksta. Teise ameti kõrvalt nädalavahetustel tegutsedes jääb paraku reeglina siis ka kogudus nädalavahetuse koguduseks ja vaimulikust võib, kuid ei pruugi kujuneda seda “staaretsit”, kelle juurde nõu saama tullakse just tema aastakümnete pikkuse vaimuliku kogemuse tõttu.

Kiriku tõrjumine ühiskonnaelu ääremaale, selle ignoreerimine ja tühistamine on tõsiasi ning tuntav üle kogu Euroopa. Kui aga teiste riikide jaoks on olukord üldjuhul uus, siis meil Eestis on toeks Jumala tõotus, nagu ka ajalooline kogemus ja teadmine, et seegi aeg saab kord mööda – kui mitte selle põlvkonna, siis mõne järgmise jaoks. Süveneva sekulaarsuse tingimustes on eriti oluline kirikute omavaheline koostöö.

1