„Arvestatav osa ühiskonnast hoiab uue koalitsiooni sündi oodates juba tükk aega hinge kinni, sest läbirääkimistel käsitletud teemade ringist on läbi jooksnud ka vihakõne kriminaliseerimine,“ nendib senine justiitsminister Lea Danilson-Järg ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos. „Väidetakse küll, et see ei tähenda vihaselt kõnelemise keelamist, kuid samas rõhutatakse vajadust võtta kriminaalvastutusele vaenamine, mis lähtub grupikuuluvusest,“ täpsustab ta probleemi. Loo autor ootab uuelt valitsusliidult konkreetset vastust, kas tulevikus saab Eestis kriminaalsüüdistuse piibli tsiteerimise või pilkamise eest.

Danilson-Järg viitab oma artiklis mitte pelgalt teoreetilisele võimalusele karistatud saada, vaid viimase aja kohtukaasustele. Alles aasta eest lõppes Helsingi ringkonnakohtus protsess parlamendisaadiku Päivi Räsäneni üle, kes küll mõisteti süüdistatuna vihakõnes homoseksuaalide suhtes õigeks. Sarnase süüdistusega on saanud aga karistada Saksa pastor Olaf Latzel. Vihakõne-vaenukõne süüdistuse on saanud ka mitmed kiriku pilkajad, nagu muusik Adam Darski ja Poola laulja Doda.

„Ühiskondliku ärevuse leevendamiseks võiksid koalitsioonikõnelejad Latzeli, Darski, Doda ja Räsaneni kaasustega tutvuda ja öelda, kas pärast vaenukõne kriminaliseerimist saavad sellised kriminaalsüüdistused Eestiski võimalikuks. Kui vastus on jah, annaks see EELK vaimulikule Robert Bunderile – kes on avalikult väljendanud, et jagab Räsäneni ja Latzeli veendumusi – võimaluse vaim varakult valmis seada, et tema veendumused ja väljaütlemised võivad ta tulevikus kohtupinki viia,“ kirjutas Danison-Järg.

Teisalt vajaksid justiitsministri sõnul selgust ka erinevad ärapanemise ja huumori väljaanded. Ta tõi näiteks Facebooki lehekülje Pilkaja, kus igapühapäevases usunurgakeses tögatakse religioone. „Vahel on naljad päris häbitud ning kristlasena on mul neid halb vaadata, kuid siiski ei sooviks ma autoritele kriminaalkaristust,“ nentis ta.

Kirjutise autori sõnul on ka praegu olemas erinevaid võimalusi kaitsta ühiskonnagruppe vaenukõne eest ja võtta vaenajaid vastutusele: karistusseadustiku paragrahv 151, Eesti elamisloast ilmajätmine jne. „Kahtlemata on kuriteoliike, kus enese väljendamine ehk kõne on kuriteo toimepanemise vahend – näiteks pettuste, laimu ja väljapressimise puhul,“ ütles Danilson-Järg. Ent vaenukõne kriminaliseerimise puhul ei oleks kõne enam pelgalt kuriteo toimepanemise vahend, vaid kõne ise oleks kriminaalkuritegu. Siinkohal soovitab justiitsminister tähele panna, et nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ka UNESCO tunnistavad, et vihakõnet-vaenukõnet kui mõistet pole võimalik üheselt defineerida. Ka USA seadusandluses ei ole sellele kindlat juriidilist definitsiooni.

„Arvestatav osa ühiskonnast hoiab uue koalitsiooni sündi oodates juba tükk aega hinge kinni, sest läbirääkimistel käsitletud teemade ringist on läbi jooksnud ka vihakõne kriminaliseerimine,“ nendib senine justiitsminister Lea Danilson-Järg oma arvamusloos. „Väidetakse küll, et see ei tähenda vihaselt kõnelemise keelamist, kuid samas rõhutatakse vajadust võtta kriminaalvastutusele vaenamine, mis lähtub grupikuuluvusest.“

Loo autor ootab uuelt valitsusliidult konkreetset vastust, kas tulevikus saab Eestis kriminaalsüüdistuse piibli tsiteerimise või pilkamise eest.

Danilson-Järg viitab oma artiklis mitte pelgalt teoreetilisele võimalusele karistatud saada, vaid viimase aja kohtukaasustele. Alles aasta eest lõppes Helsingi ringkonnakohtus protsess parlamendisaadiku Päivi Räsäneni üle, kes küll mõisteti süüdistatuna vihakõnes homoseksuaalide suhtes õigeks. Sarnase süüdistusega on saanud aga karistada Saksa pastor Olaf Latzel.

Vihakõne-vaenukõne süüdistuse on saanud ka mitmed kiriku pilkajad, nagu muusik Adam Darski ja Poola laulja Doda.

„Ühiskondliku ärevuse leevendamiseks võiksid koalitsioonikõnelejad Latzeli, Darski, Doda ja Räsaneni kaasustega tutvuda ja öelda, kas pärast vaenukõne kriminaliseerimist saavad sellised kriminaalsüüdistused Eestiski võimalikuks. Kui vastus on jah, annaks see EELK vaimulikule Robert Bunderile – kes on avalikult väljendanud, et jagab Räsäneni ja Latzeli veendumusi – võimaluse vaim varakult valmis seada, et tema veendumused ja väljaütlemised võivad ta tulevikus kohtupinki viia,“ kirjutas Danison-Järg.

Teisalt vajaksid justiitsministri sõnul selgust ka erinevad ärapanemise ja huumori väljaanded. Ta tõi näiteks Facebooki lehekülje Pilkaja, kus igapühapäevases usunurgakeses tögatakse religioone. „Vahel on naljad päris häbitud ning kristlasena on mul neid halb vaadata, kuid siiski ei sooviks ma autoritele kriminaalkaristust,“ nentis Danilson-Järg.

Kirjutise autori sõnul on ka praegu olemas erinevaid võimalusi kaitsta ühiskonnagruppe vaenukõne eest ja võtta vaenajaid vastutusele: karistusseadustiku paragrahv 151, Eesti elamisloast ilmajätmine jne. „Kahtlemata on kuriteoliike, kus enese väljendamine ehk kõne on kuriteo toimepanemise vahend – näiteks pettuste, laimu ja väljapressimise puhul,“ ütles Danilson-Järg. Ent vaenukõne kriminaliseerimise puhul ei oleks kõne enam pelgalt kuriteo toimepanemise vahend, vaid kõne ise oleks kriminaalkuritegu. Siinkohal soovitab justiitsminister tähele panna, et nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ka UNESCO tunnistavad, et vihakõnet-vaenukõnet kui mõistet pole võimalik üheselt defineerida ja ka USA seadusandluses ei ole sellele kindlat juriidilist definitsiooni.