Teisel ülestõusmispühal, 10. aprillil kohtus Luterliku Maailmaliidu peasekretär õpetaja Anne Burghardt Kadriorus Eesti Vabariigi president Alar Karisega. 

Luterlik Maailmaliit ühendab 77 miljonit luterlast, 149 kirikut 99 riigist. Selle eestlasest peasekretär tutvustas presidendile organisatsiooni, selle ajalugu ja peamisi tegevusvaldkondi. Tegu on ülemaailmse osaduskonnaga, mis lisaks teoloogilisele tööle tegeleb ka humanitaar- ja arenguabi, huvikaitse jms-ga. Anne Burghardt andis presidendile ka üldistava ülevaate sellest, millistes maailma piirkondades luterlik kirik kasvab ja mis on tema hinnangul näiteks Tansaanias ja Etioopias selle põhjused: holistlik teenimine, jumalateenistuste ja palve kõrval rõhk haridusel, aga ka erinevate ravi- ja tervishoiuteenuste pakkumisel, jne. Konkreetsemate näidetena humanitaar- ja arenguabi valdkonnast kõneldi Keeniast ja Ugandast. Kuna ka Eesti üheks lepinguliseks arenguabi sihtmaaks on Keenia, osutas peasekretär, et Luterliku Maailmaliidu kaudu on võimalik selle piirkonna abistamisse panustada digilahenduste pakkumise kaudu hariduse vallas.

Anne Burghardti sõnul on Luterlik Maailmaliit on enda ülesandena näinud alati ka kirikute võimestamist näiteks inimõiguste eest seismise vallas. Konkreetse näitena tõi peasekretär esile selle, kuidas ÜRO iga-aastase inimõiguste olukorra monitoorimise raames õnnestus Tansaania kirikul seista hea selle eest, et noortele emadele, kes Tansaanias pandeemia ajal alaealistena rasestusid, lubati koolihariduse omandamisega jätkata.

Kirikud elavad ja tegutsevad õpetaja Burghardti sõnutsi väga erinevates kontekstides, mistõttu on ka arusaam kiriku rollist avalikus ruumis piirkonniti väga erinev: Skandinaaviast, kus kirik mõistis end pikka aega teatud mõttes riigi käepikendusena, kuni Indiani, kus tänu agressiivsele hindi riigipoliitikale pidi LML isegi oma eelassamblee aja ja koha ära muutma ning ürituse hoopis Malaisiasse ümber kolima, sest viisade saamine kristlikul konverentsil osalemiseks oleks paljudele praktiliselt vôimatuks osutunud.

President tundis huvi ka selle vastu, kuidas Anne Burghardt oma doktoritööga just õigeusu temaatika juurde jõudis ning kas tal rahvusvahelise organisatsiooni juhtimise kõrval teadusega tegelemiseks ka aega jääb.

Ülestõusmise teisel pühal toimunud kohtumisel tõdeti sedagi, et Eesti ja Portugal on ainsad Euroopas riigid, kus teine ülestõusmispüha ei ole puhkepäev.

1