Jeesus vastab kiusajatele, et ta ei anna neile nõutud tunnustähte. On selge, et mistahes imetegu või eriline märk ei muudaks pahatahtlike küsijate arvamust. Kui süda on kõva, siis ka silmad…

Oluline probleem, mida Luther oma kaasaegsele kirikule ette heitis, oli kõrkus ja võimukus. Jeesus oli läkitanud oma apostlid tegutsema inimeste keskel armastuse saadikutena ja tema nimel. Aja jooksul oli kirik…

Jumala vägi on Jeesuse evangeeliumis, mille me leiame Jumala sõnast. Jumal tegutses läbi eelnevate põlvkondade nii, et ristiusu puu kasvas suureks ja vastu kõikidele eeldustele. Kõik algas väiksest seemnest. Kuidas…

Misjon on kiriku selgroog või veri. Kõik muu lähtub sellest ja läbi selle voolab kõikjale elujõud. Kõik, mis pole sellega ühendatud, on teisejärguline ja sureb. Kas seda on meie kogudustest…

Jeesuse Kristuse saadik on kristlane. Mitte üksnes vaimulikud või õppinud teoloogid, vaid iga ristitud inimene, iga koguduseliige. Nemad, s.t tegelikult mina ja sina, hea lugeja, lõpuks igaüks, kes kuskil maailma…

Vaja on pühenduda ja järgneda Jumala kutsele, siis ilmnevad viljad, mis uuendavad inimelusid ja hoiavad rahusõnumit. Kui sõnumit ei võeta vastu, siis läheb töö edasi uute inimeste juurde. Tolmu jalgadelt…

Mitte Jumal pole see, kes ei kuule meie palveid, vaid maailma vaaraod ei kuule neid. Lääne võimud on võrdselt vastutavad selle eest, kus me täna oleme. Nad ei ole kuulnud…

Kõige kindlamalt saame vastandumisi ületada, kui meie ülim eesmärk on rahu – rahu Jumala, ligimese ja iseendaga.

Kristlastena peaksime ehk arvet pidama, kui mitu inimest on meie kaudu jõudnud kiriku juurde ja on võinud Jumalat tundma õppida nii, et nemadki võivad pääsemisest osa saada. Sest selle läbi…

Markuse evangeeliumis öeldakse, et Jeesus „tervendas paljusid“ (Mk 1:34). Paljusid, kuid mitte kõiki. Haigused ja kannatused olid ja on maailma lahutamatu osa. Jeesus ei vabasta inimkonda kõikidest kannatustest, kuid ta…

Me pole kristlased üksnes 1,5 tundi pühapäeval kirikus, vaid pidevalt. Kui pastorite kohta on öeldud, et pastoraadi seinad on läbipaistvad, siis kehtib see iga kristlase elus. Maailm jälgib meid. Sellest…

Üks külvab ja teine lõikab. Meie kogume eelkäijate külvatust võrsunut ning palume, et Issand annaks tarkust eristada head seemet halvast. Palume selleks tema halastust ja rahu.

Muretsemine on otsekui Jumala usaldamise teine ehk varjukülg. Kui usaldust on vähe, vahetab tema koha välja mure.

Kui me ka külvame ise seemned mulda, harime ja lõikame, siis Jumal on see, kes laseb oma väes kasvada. Kasvamise väge ei saa meist keegi anda ühelegi elusolendile – ei…

Ja siis korraga kohtad sa Jumalat endale vastu tulemas mõnes täiesti tavalises sündmuses: kartulipõllul ja porgandipeenral, õunauputuses ja marjapõõsas. Jumal on sind õnnistanud ja kuskil on inimesed, keda ta tahab…

Jeesuse asetatud teeviit on lühike: otsige esmalt Jumala kuningriiki ja (selle) õigust! See kuningriik on tulevane täiuslik reaalsus, mille taotlemine laseb selle jõujoontel juba siinses ilmas toimivaks saada. Jumala kuningriigi…

Inimesed on juba tulnud Jeesuse juurde ja saanud ristitud, aga nad ei tea, mis on nende ülesanne või et neil üldse mingi ülesanne on. Aga on – Jeesus kutsub ennast…

Kui võtta (jälle ja uuesti) lugeda kogu kristlaskonna õpetaja õpetust ja püüda mõtestada loetut looduhoiu vaatevinklist, võib leida palju väärtuslikke seoseid. Näiteks Jeesuse mäejutlusest „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad…

Elu haprus on mind mõtisklema pannud: kui minu elu on kingitus, siis on ka teiste inimeste elu kingitus. See teeb alandlikuks. Oluline on ka endale andestada, siis oskad mõista seda…

Peaksime rohkem evangeeliumi kuulutama. Vahel jääb mulje, et evangeelium on justkui kõrvalhõige, muu müra summutab ära selle.