Ilusat hommikut, armsad sõbrad! 

23. mail 1881. aastal otsustasid eesti soost üliõpilased asutada saksa soost üliõpilaste eeskujul oma korporatsiooni. Avakoosolek toimus 17. septembril 1881 ning organisatsiooni nimeks valiti Vironia. Värvideks sinine, must ja valge. Korporatsioonide esinduskogu eestlaste üliõpilasorganisatsiooni ametlikult ei registreerinud. 

Sinimustvalge värvikombinatsioon oli siiski sündinud ja kolm aastat hiljem, 4. juunil 1884 õnnistati sinimustvalge trikoloor juba Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepää kirikumõisas.

Osakond Vironia asutaja, kirikuõpetaja Aleksander Mohrfeldt (1857–1938) on värvide väljavalimist meenutanud nõnda: 

„Värvid pidid:

1) kajastama meie rahva iseloomu ja aateid, 

2) mõjustatud olema meie rahvariietuse värvidest,

3) peegeldama kodumaa ilmastikku ja loodust selle talvise valge lumekattega ja suvise sinise taevavõlviga, sünge sügisega ja rõõmul sätendava kevadega, 

4) omavahel kooskõlas olema. 

Nõuded olid suured. Arutasime küsimust palju ja mitmekülgselt – arvestades nii tegeliku elu tarbeid kui ka ilunõudeid. Värvid pidid meile tuletama meelde, kes oleme, kuhu kaldume ja püüame – sama pidid teisedki tulevikus teadma: oleme eestlased, tahame eestlasteks jääda, selleks on meil õigustus ja kohustus; tahame jääda oma rahva ridadesse häil ja kurjel päevil, tahame oma teadmisi ja jõudu tööle rakendada oma rahva huvides – tõusuks mudast mättale, pääsemiseks pimedast valgusesse.“

Sinimustvalge lehvimas Pika Hermanni tipus ning heisatuna majadel ja koduõuedel on kinnitus, et oleme eestlasteks jäänud, oleme pääsenud pimedast valgusse.

Õnnistagu seda lippu, meie vaba riiki, tema juhte ja rahvast, kõigeväeline Jumal – Isa, Poeg ja Püha Vaim. Aamen.

1