14.-20. juunil toimub Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) peaassamblee, mis toob kokku üle 300 kirikute esindaja üle Euroopa, sealhulgas mitmed kirikupead. Eestit külastavad peaesinejatena Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I, endine Canterbury peapiiskop Rowan Williams ja saksa sotsioloog Hartmut Rosa.

Iga viie aasta tagant toimuv kokkusaamine toimub esmakordselt Tallinnas, kus seda võõrustavad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Sel aastal on peaassamblee teemaks “Loome tulevikku Jumala õnnistusel”. “Sündmus on kirikute jaoks võrreldav Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus,” ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. 

Läbivateks aruteluteemadeks on kirikute roll tänapäeva ühiskonnas ning töötamine ühise rahu ja inimõiguste nimel, sel aastal fookusega Ukraina sõjaga seonduval. Peaassambleel toimub kaks Ukraina-teemalist täiskogu istungit, kus osalevad Ukraina kirikute esindajad. “On märgiline, et Euroopa kirikute esindajad kohtuvad esimest korda nii lähedal Venemaa piirile ajal, kui Ida-Euroopas käib sõda. Me ei tohi unustada, et ka teisel pool seda piiri on palju meie ristiinimestest usukaaslasi, kes igatsevad Venemaa agressioonisõja lõppu Ukrainas ja rahu saabumist,” lisas Viilma. 

“EKK peaassamblee on osadus, mis hõlmab kogu Euroopa maailmajagu,” ütles EKK peasekretär dr Jørgen Skov Sørensen. “See on võimalus teineteist paremini tundma õppida ja mõtiskleda meie ühise usu ajalooliste sügavuste ja potentsiaali üle.” Assambleel valib Euroopa Kirikute Konverents ka uue juhatuse järgmiseks viieks aastaks.

Peaassambleel saavad osaleda ainult delegaadid, kuid veebi vahendusel saavad kõik huvilised otseülekandena jälgida täiskogu istungeid ja peaesinejate ettekandeid, samuti homset avajumalateenistust Tallinna Jaani kirikust.

Euroopa Kirikute Konverents on osadus, kuhu kuulub 113 õigeusu, protestantlikku, anglikaani ja vanakatoliku kirikut üle Euroopa. Lisaks hõlmab see üle 40 partnerlusorganisatsiooni ja Euroopa kirikute rahvusnõukogu. EKK asutati 1959. aastal pärast teist maailmasõda, et töötada koos rahu ja tervenemise nimel. Asutajaliikmete hulka kuulub ka EELK. Tänapäeval on EKK kristlaste häälekandja Euroopa institutsioonide juures Brüsselis ja Strasbourgis. Koos oma oikumeeniliste partneritega esindab EKK üle 380 miljoni Euroopa kodaniku.

LISAINFO:

20. juunil kell 14:00-15:00 toimub assambleed kokku võttev pressikonverents, meedia akrediteerimise vorm on siin:

https://2023cecassembly.org/article/media-advisory-2023-cec-general-assembly

Tervet EKK peaassamblee programmi saab näha siit: https://2023cecassembly.org/programme

Eestikeelne jooksev info peaassamblee kohta on leitav e-kiriku lehel: 

Euroopa Kirikute Konverentsi peaassamblee

Peakõnelejad

Svjatlana Tsihhanovskaja ettekanne “Mida pakuvad kirikud Euroopa ühiskonnale?” toimub neljapäeval, 15. juunil kell 16:00.

Svjatlana Tsihhanovskaja on Valgevene oppositsiooniliider ja üleminekuvalitsuse juht, kes võitis sõltumatute vaatlejate andmeil 2020. aasta Valgevene valimised pikaaegse diktaatori Alaksandr Łukašenka vastu.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 kujundas Tsihhanovskaja ümber opositsiooniliikumise juhtkonna, luues Valgevene ühendatud üleminekuvalitsuse. Tsihhanovskaja juhitud sõjavastased aktivistid osutasid Valgevenes põrandaalust vastupanu, saboteerides Vene vägede raudteetransporti ja liitudes vabatahtlikult Ukraina sõjaväega.

Valgevene demokraatliku liikumise juhina on ta külastanud 28 riiki, propageerides Valgevene poliitvangide vabastamist ja rahumeelset võimuvahetust vabade ning õiglaste valimiste kaudu. Kohtumisel president Bideni, kantsler Merkeli, president Macroni, president von der Leyeni, president Charles Micheli, peaminister Trudeau ja teiste maailma liidritega rõhutas Tsihhanovskaja vajadust julgemalt reageerida Valgevene diktatuuri tegevusele.

Tsihhanovskaja sai presidendikandidaadiks pärast seda kui tema abikaasa, populaarne blogija Sergei Tsihhanovski vahistati pisut enne kandideerimisdokumentide esitamist, misjärel otsustas Svjatlana kandideerida oma abikaasa asemel. Lukašenka on teda halvustavalt koduperenaiseks kutsunud, öeldes, et naised ei saa riiki juhtida. Sellegipoolest on Tsihhanovskaja edukalt juhtinud opositsiooniliikumist, inspireerinud Valgevenes sadade tuhandete osalejatega meeleavaldusi ning algatanud sõjavastase liikumise, mille eesmärk oli peatada Vene vägede sisenemine Valgevene territooriumilt Ukrainasse.

Paljude tunnustuste hulgas on ta saanud Euroopa Parlamendi Sahharovi mõttevabaduse auhinna, Karl Suure auhinna, Eesti Välisministeeriumi teeneteristi ja on olnud nomineeritud Nobeli rahuauhinnale.

Patriarh Bartholomeos I ettekanne „Oikumeenia ja tuleviku Euroopa“ toimub pühapäeval, 18. juunil kell 14:00.

Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartholomeos I on 1991. aastast Konstantinoopoli patriarh. Ta on vaimseks juhiks 300 miljonile õigeusklikule üle maailma. Alates ametisse astumisest 1991. aastal on ta levitanud sõnumit õigeusklike vahelisest ühtsusest, kristlaste vahelisest leppimisest, religioonidevahelisest sallivusest, keskkonnakaitsest, ning maailmast, mis on ühendatud rahus, õigluses ja armastuses.

Oikumeenilise patriarhina on Bartholomeus I aidanud kirikul laieneda mitmel rindel. Ta on oluliselt edendanud õigeusklike suhteid roomakatoliiklaste, luterlaste, baptistide ja teistega. Ta on võtnud aktiivse rolli postkommunistlikus Ida-Euroopas, tugevdades kontakte ja suhteid erinevate õigeusu rahvuskirikutega ning külastades mitut õigeusklikku riiki, sealhulgas Venemaad.

Ta on tuntud ka kui “roheline patriarh“ oma suure pühendumise tõttu loodushoiule. Bartholomeos I on algatanud mitmeid seminare ja dialooge, et arutada vajadust saavutada harmoonia inimkonna ja looduse vahel. Ta on nimetanud 1. septembri keskkonnahoiu päevaks.

Patriarh on sündinud Türgis, Gökçeada saarel, kodanikunimega Dimítrios Archontónis. Türgi kodanikuna on tal ka ainulaadne vaatenurk kristliku ja islami maailma vahelisele jätkuvale dialoogile. Ta on panustanud mitmete rahvusvaheliste konfliktide lahendamisse, näiteks endise Jugoslaavia lagunemisel.

Eestit on ta varem külastanud 2000. ja 2013. aastal ning tuleb siia riigivisiidile ka käesoleva aasta septembris.

Dr Hartmut Rosa ettekanne „Euroopa tänane sotsiaalne kontekst“ toimub reedel, 16. juunil kell 11:00.

Hartmut Rosa on saksa sotsioloog ja politoloog, kes on Jenas asuva Friedrich Schilleri Ülikooli sotsioloogiaprofessor, samuti Erfurti ülikooli Max Weberi kultuuri- ja sotsiaaluuringute keskuse direktor. Rosa on töötanud New Yorgis New School for Social Research’is ning teiste seas Augsburgi, Duisburg-Esseni ja Manheimi ülikoolides. Teda peetakse uue kriitilise teooria juhtivaks esindajaks. Rosa peamiseks uurimisvaldkonnaks on ajasotsioloogia ja identiteedi kujunemine. Tema tähelepanuväärseimad teosed on „Social Acceleration“ (Columbia University Press, 2015), „The Uncontrollability of the World“ (Polity Press, 2020) ja „Resonance: A Sociology of Our Relationship to the World“ (Polity Press, 2021).

Rosa on oma töö eest pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Werner Heisenbergi medali Alexander von Humboldti fondi poolt, California ülikooli Rob Rhoadsi globaalse kodakondsuse hariduse auhinna ja Paul Watzlawicki ausõrmuse.

Dr Rowan Williamsi ettekanne „Teoloogiline vaade kirikute rollile 21. sajandi Euroopas“ toimub laupäeval, 17. juunil kell 11:00.

Rowan Williams on hinnatud teoloog ja endine Canterbury peapiiskop ehk Inglismaa kiriku pea aastatel 2002 kuni 2012. Pärit Lõuna-Walesist, õppis Williams esmalt teoloogiat Cambridge’i Ülikoolis ja kaitses oma doktorikraadi 1975. aastal Oxfordi Ülikoolis, teemaks kahekümnenda sajandi juhtiva vene teoloogi Vladimir Lossky õigeusu teoloogia.

Pärast seda töötas ta vaimuliku ja õppejõuna Cambridge’is, kus ta sai 1983. aastal usuteaduste õppejõuks ning järgmisel aastal Clare’i kolledži dekaaniks ja kaplaniks. 1986. aastal naasis ta Oxfordi, saades Lady Margareti kolledži usuteaduste professoriks ning peagi valiti ta ka Briti Akadeemia liikmeks. Muuhulgas on Williams tunnustatud luuletaja ja tõlkija.

Olles olnud mõnda aega Walesi piiskopkonna Monmouthi piiskop, valiti ta 1999. aastal Walesi peapiiskopiks. Kuna Walesi kirik on üks 38 Anglikaani Ühenduse liikmest, oli Williamsil võimalik saada 2002. aastal Canterbury peapiiskopiks. Ta oli pärast Inglise reformatsiooni esimene Canterbury peapiiskop, kes on pärit väljastpoolt Inglismaa kirikut.

Williams on rahvusvaheliselt tunnustatud silmapaistva teoloogilise mõtleja ja õpetlasena. Ta on olnud seotud mitmete teoloogiliste, oikumeeniliste ja hariduskomisjonidega. Williams on kirjutanud laialdaselt filosoofiast, teoloogiast (eriti varajasest ja patristlikust kristlusest), spirituaalsusest ja religioossest esteetikast. Samuti on ta järjepidevalt võtnud sõna ühiskondlikel teemadel ning pööranud peapiiskopina tähelepanu kaasaegsetele kultuurilistele ja religioonidevahelistele probleemidele.

Rohkem infot:

Laura Vilbiks

EKK peaassamblee kohaliku kommunikatsiooni juht

E-post: laura.vilbiks@gmail.com

Tel: 58228090

14.-20. juunil toimub Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) peaassamblee, mis toob kokku üle 300 kirikute esindaja üle Euroopa, sealhulgas mitmed kirikupead. Eestit külastavad peaesinejatena Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I, endine Canterbury peapiiskop Rowan Williams ja saksa sotsioloog Hartmut Rosa.

Iga viie aasta tagant toimuv kokkusaamine toimub esmakordselt Tallinnas, kus seda võõrustavad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Sel aastal on peaassamblee teemaks “Loome tulevikku Jumala õnnistusel”. “Sündmus on kirikute jaoks võrreldav Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus,” ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. 

Läbivateks aruteluteemadeks on kirikute roll tänapäeva ühiskonnas ning töötamine ühise rahu ja inimõiguste nimel, sel aastal fookusega Ukraina sõjaga seonduval. Peaassambleel toimub kaks Ukraina-teemalist täiskogu istungit, kus osalevad Ukraina kirikute esindajad. “On märgiline, et Euroopa kirikute esindajad kohtuvad esimest korda nii lähedal Venemaa piirile ajal, kui Ida-Euroopas käib sõda. Me ei tohi unustada, et ka teisel pool seda piiri on palju meie ristiinimestest usukaaslasi, kes igatsevad Venemaa agressioonisõja lõppu Ukrainas ja rahu saabumist,” lisas Viilma. 

“EKK peaassamblee on osadus, mis hõlmab kogu Euroopa maailmajagu,” ütles EKK peasekretär dr Jørgen Skov Sørensen. “See on võimalus teineteist paremini tundma õppida ja mõtiskleda meie ühise usu ajalooliste sügavuste ja potentsiaali üle.” Assambleel valib Euroopa Kirikute Konverents ka uue juhatuse järgmiseks viieks aastaks.

Peaassambleel saavad osaleda ainult delegaadid, kuid veebi vahendusel saavad kõik huvilised otseülekandena jälgida täiskogu istungeid ja peaesinejate ettekandeid, samuti homset avajumalateenistust Tallinna Jaani kirikust.

Euroopa Kirikute Konverents on osadus, kuhu kuulub 113 õigeusu, protestantlikku, anglikaani ja vanakatoliku kirikut üle Euroopa. Lisaks hõlmab see üle 40 partnerlusorganisatsiooni ja Euroopa kirikute rahvusnõukogu. EKK asutati 1959. aastal pärast teist maailmasõda, et töötada koos rahu ja tervenemise nimel. Asutajaliikmete hulka kuulub ka EELK. Tänapäeval on EKK kristlaste häälekandja Euroopa institutsioonide juures Brüsselis ja Strasbourgis. Koos oma oikumeeniliste partneritega esindab EKK üle 380 miljoni Euroopa kodaniku.

LISAINFO:

20. juunil kell 14:00-15:00 toimub assambleed kokku võttev pressikonverents, meedia akrediteerimise vorm on siin:

Tervet EKK peaassamblee programmi saab näha siit: https://2023cecassembly.org/programme

Eestikeelne jooksev info peaassamblee kohta on leitav e-kiriku lehel: 

Euroopa Kirikute Konverentsi peaassamblee

Peakõnelejad

Svjatlana Tsihhanovskaja ettekanne “Mida pakuvad kirikud Euroopa ühiskonnale?” toimub neljapäeval, 15. juunil kell 16:00.

Svjatlana Tsihhanovskaja on Valgevene oppositsiooniliider ja üleminekuvalitsuse juht, kes võitis sõltumatute vaatlejate andmeil 2020. aasta Valgevene valimised pikaaegse diktaatori Alaksandr Łukašenka vastu.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 kujundas Tsihhanovskaja ümber opositsiooniliikumise juhtkonna, luues Valgevene ühendatud üleminekuvalitsuse. Tsihhanovskaja juhitud sõjavastased aktivistid osutasid Valgevenes põrandaalust vastupanu, saboteerides Vene vägede raudteetransporti ja liitudes vabatahtlikult Ukraina sõjaväega.

Valgevene demokraatliku liikumise juhina on ta külastanud 28 riiki, propageerides Valgevene poliitvangide vabastamist ja rahumeelset võimuvahetust vabade ning õiglaste valimiste kaudu. Kohtumisel president Bideni, kantsler Merkeli, president Macroni, president von der Leyeni, president Charles Micheli, peaminister Trudeau ja teiste maailma liidritega rõhutas Tsihhanovskaja vajadust julgemalt reageerida Valgevene diktatuuri tegevusele.

Tsihhanovskaja sai presidendikandidaadiks pärast seda kui tema abikaasa, populaarne blogija Sergei Tsihhanovski vahistati pisut enne kandideerimisdokumentide esitamist, misjärel otsustas Svjatlana kandideerida oma abikaasa asemel. Lukašenka on teda halvustavalt koduperenaiseks kutsunud, öeldes, et naised ei saa riiki juhtida. Sellegipoolest on Tsihhanovskaja edukalt juhtinud opositsiooniliikumist, inspireerinud Valgevenes sadade tuhandete osalejatega meeleavaldusi ning algatanud sõjavastase liikumise, mille eesmärk oli peatada Vene vägede sisenemine Valgevene territooriumilt Ukrainasse.

Paljude tunnustuste hulgas on ta saanud Euroopa Parlamendi Sahharovi mõttevabaduse auhinna, Karl Suure auhinna, Eesti Välisministeeriumi teeneteristi ja on olnud nomineeritud Nobeli rahuauhinnale.

Patriarh Bartholomeos I ettekanne „Oikumeenia ja tuleviku Euroopa“ toimub pühapäeval, 18. juunil kell 14:00.

Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartholomeos I on 1991. aastast Konstantinoopoli patriarh. Ta on vaimseks juhiks 300 miljonile õigeusklikule üle maailma. Alates ametisse astumisest 1991. aastal on ta levitanud sõnumit õigeusklike vahelisest ühtsusest, kristlaste vahelisest leppimisest, religioonidevahelisest sallivusest, keskkonnakaitsest, ning maailmast, mis on ühendatud rahus, õigluses ja armastuses.

Oikumeenilise patriarhina on Bartholomeus I aidanud kirikul laieneda mitmel rindel. Ta on oluliselt edendanud õigeusklike suhteid roomakatoliiklaste, luterlaste, baptistide ja teistega. Ta on võtnud aktiivse rolli postkommunistlikus Ida-Euroopas, tugevdades kontakte ja suhteid erinevate õigeusu rahvuskirikutega ning külastades mitut õigeusklikku riiki, sealhulgas Venemaad.

Ta on tuntud ka kui “roheline patriarh“ oma suure pühendumise tõttu loodushoiule. Bartholomeos I on algatanud mitmeid seminare ja dialooge, et arutada vajadust saavutada harmoonia inimkonna ja looduse vahel. Ta on nimetanud 1. septembri keskkonnahoiu päevaks.

Patriarh on sündinud Türgis, Gökçeada saarel, kodanikunimega Dimítrios Archontónis. Türgi kodanikuna on tal ka ainulaadne vaatenurk kristliku ja islami maailma vahelisele jätkuvale dialoogile. Ta on panustanud mitmete rahvusvaheliste konfliktide lahendamisse, näiteks endise Jugoslaavia lagunemisel.

Eestit on ta varem külastanud 2000. ja 2013. aastal ning tuleb siia riigivisiidile ka käesoleva aasta septembris.

Dr Hartmut Rosa ettekanne „Euroopa tänane sotsiaalne kontekst“ toimub reedel, 16. juunil kell 11:00.

Hartmut Rosa on saksa sotsioloog ja politoloog, kes on Jenas asuva Friedrich Schilleri Ülikooli sotsioloogiaprofessor, samuti Erfurti ülikooli Max Weberi kultuuri- ja sotsiaaluuringute keskuse direktor. Rosa on töötanud New Yorgis New School for Social Research’is ning teiste seas Augsburgi, Duisburg-Esseni ja Manheimi ülikoolides. Teda peetakse uue kriitilise teooria juhtivaks esindajaks. Rosa peamiseks uurimisvaldkonnaks on ajasotsioloogia ja identiteedi kujunemine. Tema tähelepanuväärseimad teosed on „Social Acceleration“ (Columbia University Press, 2015), „The Uncontrollability of the World“ (Polity Press, 2020) ja „Resonance: A Sociology of Our Relationship to the World“ (Polity Press, 2021).

Rosa on oma töö eest pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Werner Heisenbergi medali Alexander von Humboldti fondi poolt, California ülikooli Rob Rhoadsi globaalse kodakondsuse hariduse auhinna ja Paul Watzlawicki ausõrmuse.

Dr Rowan Williamsi ettekanne „Teoloogiline vaade kirikute rollile 21. sajandi Euroopas“ toimub laupäeval, 17. juunil kell 11:00.

Rowan Williams on hinnatud teoloog ja endine Canterbury peapiiskop ehk Inglismaa kiriku pea aastatel 2002 kuni 2012. Pärit Lõuna-Walesist, õppis Williams esmalt teoloogiat Cambridge’i Ülikoolis ja kaitses oma doktorikraadi 1975. aastal Oxfordi Ülikoolis, teemaks kahekümnenda sajandi juhtiva vene teoloogi Vladimir Lossky õigeusu teoloogia.

Pärast seda töötas ta vaimuliku ja õppejõuna Cambridge’is, kus ta sai 1983. aastal usuteaduste õppejõuks ning järgmisel aastal Clare’i kolledži dekaaniks ja kaplaniks. 1986. aastal naasis ta Oxfordi, saades Lady Margareti kolledži usuteaduste professoriks ning peagi valiti ta ka Briti Akadeemia liikmeks. Muuhulgas on Williams tunnustatud luuletaja ja tõlkija.

Olles olnud mõnda aega Walesi piiskopkonna Monmouthi piiskop, valiti ta 1999. aastal Walesi peapiiskopiks. Kuna Walesi kirik on üks 38 Anglikaani Ühenduse liikmest, oli Williamsil võimalik saada 2002. aastal Canterbury peapiiskopiks. Ta oli pärast Inglise reformatsiooni esimene Canterbury peapiiskop, kes on pärit väljastpoolt Inglismaa kirikut.

Williams on rahvusvaheliselt tunnustatud silmapaistva teoloogilise mõtleja ja õpetlasena. Ta on olnud seotud mitmete teoloogiliste, oikumeeniliste ja hariduskomisjonidega. Williams on kirjutanud laialdaselt filosoofiast, teoloogiast (eriti varajasest ja patristlikust kristlusest), spirituaalsusest ja religioossest esteetikast. Samuti on ta järjepidevalt võtnud sõna ühiskondlikel teemadel ning pööranud peapiiskopina tähelepanu kaasaegsetele kultuurilistele ja religioonidevahelistele probleemidele.

Rohkem infot:

Laura Vilbiks

EKK peaassamblee kohaliku kommunikatsiooni juht

E-post: laura.vilbiks@gmail.com

Tel: 58228090