21. pühapäev pärast nelipüha. Tänase pühapäeva teema on Jeesuse saadikud. Palvesõna ütleb Misjonikeskuse juhataja, Lääne-Nigula koguduse abiõpetaja Leevi Reinaru.

“Lk 10:1–12
Pühapäev on kirikukalendris misjonipüha, mis meenutab kristlastele nende peamist ülesannet. Nii nagu Jeesus läkitas oma jüngrid rõõmusõnumit kuulutama, oleme meiegi ristimises saanud eesõiguse jagada head sõnumit. Käesolevale ajale mõeldes on põhjendatud küsimus, kas kirik mõjutab maailma või tungib maailm hoopis kirikusse.

Jumalariik on küll ligidal, kuid mitte veel päral. Kui Jeesuse läkitatud jüngrid reisilt tagasi jõudsid, imestasid nad, et ka kurjad vaimud alistuvad nende korraldusele. Jeesus aga ütles, et kõige tähtsam on, et nimed oleksid eluraamatus kirja pandud. Hinge päästmine on eesmärk ja tõelise rõõmu põhjus. Sellest lähtuvalt saame õieti aru Jeesuse kuulutustööst. Jumalariik pole füüsiliselt pärale jõudnud. Oleme alles teel lõpliku võiduni.

Meile tähendab see, et parim on alles ees ja selle nimel tasub võidelda. Rõõmu eelmaitset saame kogeda keset kannatuste ja võitluste maailma. Samu katsumusi ja võitlusi koges ka Jeesus, vaadates lootusega tulevasele võidule. Seepärast on usk seotud lootusega. Et lootuse on esile kutsunud Jumal ise, siis saab olla julge selles, et ristiusu pakutav lootus ei ole jätnud ega jäta kedagi häbisse.

Apostlite tegude raamatus on juttu, et Jeesuse jüngreid oli kokku 70 või 72. See suurem arv on tähenduslik. Vana Testamendi järgi oli maailma rahvaste arv 70. Teisalt sümboliseerib vanade käsikirjade järgi arv 72 tööd 12 suguharust koosneva Iisraeli rahva keskel. Jeesus seadis ülesandeks kutsuda kõik 12 Iisraeli suguharu jumalariiki. Selleks ta läkitas jüngrid kahekaupa ülesannet täitma linnadesse ja küladesse, mida Palestiinas oli kokku 36. Korrutades selle arvu kahega saame vastuseks 72. Täpsed arvutused on siiski vaid oletused, mida võib välja lugeda Jeesuse-aegsest kontekstist. Ühte aga saame siit välja lugeda kindlasti – Jeesuse misjoni eesmärk ulatub kõikide rahvasteni. Kiriku misjonitöö peab haarama maailma kõiki rahvaid.

Jeesuse läkitatud töölised on vaid saagi kogujad. Töö, mille vilja kogume, on Jumala töö. Jeesus ise on lubanud tagada edu, see tähendab saaki. Jeesus on omalt poolt teinud töö. Ta elas ja õpetas. Kannatas ja suri, aga tõusis üles surnuist. See on suurim töö, mida nimetame lunastuseks. Sellest rääkimine ja selle õpetamine on saagi kogumine. Püha Vaim kirgastab Kristust ja tema tööd, kui me oma tunnistust Jeesusest räägime.

Meie, kes oleme ristimises saanud käsu minna maailma, oleme seda ülesannet täites ebavõrdses olukorras. Jüngreid võrreldakse lammastega, kes on läkitatud huntide keskele. Kas see ei ole üsna selge võrdlus mõeldes meie ajastule ja kogemustele? Juba juudi rabid rääkisid, kuidas Iisrael on üks talleke 70 hundi keskel.

Need, keda Jeesus läkitab, ei vaja rahakukrut ega toidutagavara. See näitab ülesande kiireloomulisust ja teisalt seda, et Jumal on lubanud oma töötegijaid varustada. Töötegija ei pea seadma esikohale tingimusi oma ülesande täitmiseks – takistuseks ei või saada ka lähedaste inimeste eest hoolitsemine. Tagasi vaatamine on eluliselt ohtlik antud kutsumusele. Evangeeliumi kuulutajad ei aja oma firma asja, vaid on palgatud Jeesuse enda poolt. Lähetaja vastutab. Paulus kirjeldab oma kirjades armuande, millega Jumal oma sulaseid varustab. Olgem julged neid rakendama. Jumal saab nende kaudu oma ligiolu nähtavalt kinnitada.

Oluliseks pidas Jeesus ka külalislahkuse vastuvõtmist. Juudi seadused olid eriliselt tuntud just toitumise reeglitega. Jeesus vabastab neist reegleist oma saadikud. Nagu Jeesus ühes varasemas olukorras oli öelnud, võib inimest rüvetada see, mida ta väljendab, mitte see, mida ta sööb. Usk Püha Vaimu osaduses on nii tugev, et erinevate rahvakommete ja kultuuride paganlikud mõjud ei suuda seda hävitada. Kui inimeses on toimunud uuestisünd, siis see on tõsiasi. Uus elu lähtub Jumalast ja see võidab ära maailma. Kaheldes milleski, saame loota Püha Vaimu abile.

Ülesanded on erinevad ja igaüks saab kaasa teenida. See ei piirdu ainult kuulutustööga, samaväärselt saab kuulutada läbi armastuse. Eesti misjonär Blumer koostas kirjakeele ja esimese aabitsa ühele suguharule Aafrikas. Vaja on pühenduda ja järgneda Jumala kutsele, siis ilmnevad viljad, mis uuendavad inimelusid ja hoiavad rahusõnumit. Kui sõnumit ei võeta vastu, siis läheb töö edasi uute inimeste juurde. Tolmu jalgadelt raputamine on sümboli tähendusega – tegu, mis viitab nendele piirkondadele kohtumõistmist või õieti halastusest ilmajäämist. Sellepärast on meie kuulutustööl suurem tähendus, kui oskame arvata. Kuulutustööle mõeldes saame igaüks endalt küsida, kas olen Jeesuse antud läkitusest teadlik, kas olen enda jaoks leidnud annid, millega oma koguduses misjonitöös osaleda.”

Palve: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, üksnes Sinu käest tuleb armastus ja rahu. Saada meid rahunõudjatena ja Sinu riigi tunnistajatena maailma ning täida meie südamed rõõmuga Sinu päästest. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Jutlus ilmus 18.10.2023 ajalehes Eesti Kirik.