Eesti Kirik 20.03.2024
Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 20. märtsil Issanda aastal 2024
Piiskop Joel Luhamets sai 19. märtsil 72aastaseks ja siirdus emerituuri. Sel puhul toimus Tartu Pauluse kirikus pidulik tänupalvus, mille käigus andis piiskop ametisaua tagasi peapiiskop Urmas Viilmale.
Viimase tööna tegevpiiskopina õnnistas piiskop Joel Luhamets 19. märtsil ajalehe Eesti Kirik uued ruumid Tartus aadressil Riia maantee 22-5.
Teisi aidates oleme ka ise hoitud, kinnitab juhtkirjas Kaitseväe peakaplan Peeter Paenurm. Ta loodab, et ärevad ajad aitavad inimestel näha usu ühendavat ja organiseerivat jõudu.
On aeg mõtiskleda mõõdukuse üle, leiab kolumnist Vootele Hansen ja tunnistab, et mitmed üleskutsed ja loosungid tekitavad nõutust.
Meieisapalve teema-aasta üheks kõrghetkeks peks kujunema suurel neljapäeval, 28. märtsil üle-eestiline meieisapalve kooslugemine.
Kaks kõrget kirjandusauhinda läksid usuteadlastele. Aastaauhindade laureaadiks said teoloog ja kirjanik Meelis Friedenthal ja Vana Tenstamendi emeriitprofessor ning tõlkija Kalle Kasemaa.
„Ma arvan, et maailm ilmalikustub järjest ja ka kirik ilmalikustub,“ ütleb piiskop Joel Luhamets Kaido Soomile antud intervjuus ning näitlikustab oma väidet: „Me räägime kirikus rohkem inimese teemadest ja vähem Jumala teemadest“.
Valjala koguduse õpetaja Hannes Nelis toob oma koguduse eripärana esile, et Valjala koolis on ringina tegutsemas pühapäevakool, mida veavad koguduse jutlustaja Helle Rüütel, kes on matemaatika ja füüsika õpetaja ning tema poeg Indrek Rüütel, kehalise kasvatuse õpetaja.
18. märtsil kogunenud vaimulike konverentsi juhatus otsustas, et järgmise aasta konverents toimub 21.-22. jaanuaril taas Tartus. Teemaks on „Looja ja loodu“.
Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas kaheksa kandidaati globaalmuutuste akadeemiku kohale. Kandidaatide seas on Tartu ülikooli usuteaduskonna professor Anne Kull.
„Kirik ei saa luua maa peale jumalariiki, kuid ta saab ühiskonnale näidata oma seisukohtade ja tegutsemisega suunda headuse ja tõe poole,“ kirjutab õpetaja Robert Bunder. Ta leiab, et oleks aeg uuendada 2005. aastal EELK konsistooriumi poolt heaks kiidetud dokumenti „Kiriku sotsiaalne sõnum“ kuna ühiskondlik kontekst on ligi 20 aastaga muutunud.
100 aastat tagasi ilmunud Eesti Kirik tutvustab spiritismust, kui usku inimeste hinge surmajärgsesse edasielamisse ning võimalust surnud hingedega suhelda, ning nimetades seda ebausuks hoiatab oma lugejaid spiritistlikele seanssidele minemise eest.
Palmipuudepüha avab suure nädala, kirjutab lehejutluses Kuressaare koguduse abiõpetaja Tiina Ool ja lisab: „Lühikeses ajavahemikus kulmineeruvad suurim kannatus ja ülim rõõm, lein ja juubeldus“.
Soovime oma lugejatele head paastuaja jätku ja rõõmu kevade algusest!
Vaata ka:
