Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 21. veebruaril Issanda aastal 2024

Esilehel mõtiskleb Viimsi koguduse õpetaja Mikk Leedjärv eestluse üle: „Jumal on praeguses ajas andnud eestluse meie hoida ja me ei tohi olla hooletud selle ülesande täitmise juures. Ühtehoidmiseks ei pea meil olema ühist vaenlast, kui meil on eestlus, milles üheskoos hingata ja tänumeeles rõõmsad olla.“

„Oleme tunnistajad, et väliselt võimatu on kahel korral muutunud võimalikuks. Taastatud iseseisvus on kestnud ligi 33 aastat. Kuid teisest küljest hoiatab meie ajalooline kogemus, et midagi pole endastmõistetavalt tagatud. Tähistame Eesti 106. sünnipäeva üha süngemate pilvede tihenedes niihästi meie naabruses kui terves maailmas,“ kirjutab vabariigi aastapäevale pühendatud arvamusloos Tunne Kelam.

Ka Eesti Kiriku kolleegiumi esimehe Kaido Soomi juhtkiri pöörab pilgu meie vabariigi sünnipäevale ja vabadusele: „Usuline dimensioon annab meile ka lootuse tuleviku suhtes ja vähendab hirmu, sest Jumala abiga võime minna edasi oma vabaduse teedel. Nii kutsub kodumaa sünnipäev meid üles Jumalat tänama ja paluma, sest Looja juhib maailma kulgu. Selles teadmises võime minna turvaliselt edasi.“

23. veebruaril on Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäev. Eesti Kirik tõstab sel puhul tulipunkti Eesti esimese presidendi põrmu ümbermatmise murrangulisel 1990. aastal. Sündmust meenutav Trivimi Velliste nimetab president Pätsi rahvuslikuks märtriks ning tema säilmete Venemaalt kodumaale toomist uue tee alguseks.

„Pärast 24.02.2022 ei saa me enam pidada Eesti vabariigi sünnipäeva, ilma et mõtleksime Ukrainale. Ei osanud sel päeval ette kujutada, et ka kaks aastat hiljem teeme seda ikka veel sõjaolukorras,“ alustab suurt lugu, mis teeb sissevaate Ukraina sõjapõgenike elule Eestis, toimetaja Kätlin Liimets.

„Me olemegi siin maailmas mitte iseenda, vaid teiste pärast. Meie elu mõte on suurem meist endist,“ tõdeb kolumnist Kristjan Luhamets. Oma kirjutist alustab ta küsimusega, mille poolest erineb kristlik ligimesearmastus muust ligimesearmastusest.

Praostkonna uudised pööravad pilgu Viru praostkonda. Kuidas läheb Viru-Nigula kogudusel, kus on peagi aasta teeninud diakon Aili Ilves, ja Viru-Jaakobi kogudusel. Viimases rõõmustatakse hea koostöö üle omavalitsusega ja valmistutakse vaikselt suviseks elektroonilise muusika festivaliks Elektrikirik.

Randvere kogudus on mures putukatest puretud tornikiivri seisukorra pärast. Juba kolmandat aastat ei õnnestunud muinsuskaitsest restaureerimistoetust saada. Ebaõiglusena tajutakse, et muinsuskaitse omandifondi reservfondis oodatakse Tallinna, Tartu ja Harjumaa taotlejatelt 50% omaosalust, samal ajal kui teistes piirkondades on see 10%.

Sõnaviibe sajandi tagant viib meid 21. veebruari 1924.

Pildipalveid teeb sel kuul Merille Hommik, pühapäeva teemat avab Kõpu koguduse õp Hedi Vilumaa ja jutluse on kirjutanud Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere.

Vaata ka:

• Ajalehe Eesti Kirik koduleht eestikirik.ee