Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 28. veebruaril Issanda aastal 2024

Kaplani missioonist – toetada elavaid, hoolitseda haavatute eest ja austada langenuid – kõneldi 22. veebruaril Paldiskis, kus tähistati Eesti kaplaniteenistuse 105. aastapäeva. Kirjutab peatoimetaja Liina Raudvassar.

Kolumnist Tiina Janno võtab fookusesse vanemaealised, kel on diagnoositud dementsus. „Küsimus, kuidas mälu- ja orienteerumishäiretega inimest kõige paremini aidata, jaguneb paljudeks praktilisteks detailideks, nagu ka teiste erivajadustega inimeste puhul,“ kirjutab ta.

2012. aastal igavikku lahkunud peapiiskop Kuno Pajulal on 11. märtsil sünniaastapäev. Kirjutab piiskop electus Ove Sander.

„Piiskopisau on märk selle kandjale ühel kindlal maa-alal omistatud meelevallast, mis hõlmab nii juriidilist, administratiivset kui vaimuelu ning kätkeb endas pastoraalset ja õpetuslikku vastutust selle piiskopkonna kirikutes, kogudustes ning kiriklikes asutustes,“ kirjutab arvamusloos Stockholmi koguduse õpetaja Tiit Pädam.

Käesoleval aastal ilmunud Marju Kõivupuu raamat „Inimese lahkumine“ on tänaseks enda eluõigust tõestanud: kuuga on 1500 eksemplari omaniku leidnud ning kordustrükk peaks kohe poelettidele uute huviliste ootele jõudma. Raamat kõneleb inimese suhetest surma ja leinaga ning rituaalsest käitumisest surma korral.

Hingehoidja Tuuli Võsa on hingehoiuveerus võtnud vaatluse alla lahutuse. Ta arutleb, kas lein surma ja lahutuse järel on võrreldavad. Küsib, milline on lahutuse valu ja soovitab, mida ei tasu lahutuse üleelanule öelda ja viimaks – mis aitab ja toetab selles seisundis.

„Töö kirikulehes on viinud mind lähemale Jumalale ja kirikule,“ ütleb usutluses Eesti Kiriku pikaaegne toimetuse liige Rita Puidet, kes siirdus pärast ligi 27 aasta pikkust tööd veebruari keskel pensionile.

„Jakob Hurda tuntud ütlus, et kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult, sobib väga hästi Põlva Jakobi kooli kohta – me ei saa väga suureks kasvada, aga saame tarkuses ja headuses püüelda kõrgustesse!“ sedastab Põlva Jakobi koolist õpetaja Anar Ruubel.

11. märtsil 2023. aastal oli Eesti Televisiooni eetris saade “Maahommik” (nr 353). Selle saate 36. minutil sai laiem avalikkus teada huvitava loo Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku ja Eesti iseseisvuse manifesti kohta.

Sõnaviibe sajandi tagant viib meid 28. veebruari 1924. Toimetaja Liimets nimetab saja aasta taguseid teemasid: kummardus eesti rahvusliku liikumise ühele juhile, kirikuõpetaja Villem Reimanile, loodav optantide kogudus Koplis, soiku jäänud kirikuelu Rannus, otsus avada Tartu Peetri kooli keskkool, kirikule tulus leppimine Petseris.

Ees on paastuaja kolmas pühapäev ja päeva teemaks „Jeesus – kurjuse võimu võitja“. Pildipalve sel teemal on teinud Urvaste koguduse liige Merille Hommik, pühapäeva teemat avab Kõpu koguduse õp Hedi Vilumaa ja jutluse on kirjutanud Kolga-Jaani koguduse õpetaja Peeter Parts.

Vaata ka:

• Ajalehe Eesti Kirik koduleht eestikirik.ee