19. märtsil Tartus kogunenud EELK piiskoplik nõukogu kiitis heaks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teoloogilise arutelu strateegia aastateks 2024–2029.

Strateegia valmistas ette kirikuvalitsuse poolt ellu kutsutud teoloogilise arutelu strateegia koostamise töörühm, mis koosnes akadeemilistest teoloogidest, vaimulikest ja kristliku haridusega seotud inimestest. Eesmärgiks seati leida moodused, kuidas aktuaalsetel teemadel kõnelda eri osapooli kaasates üksteisest lugupidaval moel. Kaheaastase töö tulemus on võetud kokku 11-leheküljelises dokumendis.

Teoloogiline strateegia puudutab üldkiriklikku arutelu vajavaid teemasid ja sisaldab:

• teoloogilise arutelu määratlust evangeelse teoloogia ja kiriku kontekstis;
• ajaloolist ülevaadet teoloogilistest aruteludest siinses luteri kirikus;
• teoloogilise arutelu head tava (arutelukultuur);
• üldkiriklikku teoloogilist arutelu vajavate teemade loendit ja ajakava;
• üldkiriklike teoloogiliste arutelude läbiviimise mudelit (teekaart).

Tunnistades EELK õpetuse alusena Pühakirja ja luterlikke usutunnistuskirju ning mõistes kiriku ühtsust eeskätt ühise usuna Kristusesse, aktsepteerib kirik tõsiasja, et EELK-s on teoloogilisi küsimusi, milles valitseb eriarvamusi.

Kirik julgustab oma liikmeid, vaimulikke ja teolooge avaldama oma erinevaid seisukohti nii kirikusisestes kui ka ühiskonnale suunatud arutelufoorumites, kutsudes üles diskussioonides osalejaid järgima järgmisi põhimõtteid:

• arutelu toimub teineteist austavas ja vennalikus vaimus;
• diskussioonis jäädakse viisakaks ja välditakse isiklikke rünnakuid;
• arutelus põhjendatakse oma väiteid võimalikult üksikasjalikult ja välditakse loosunglikkust;
• arutelu pidamine iseenesest ei muuda kiriku õpetuslikke seisukohti;
• arutelus osalejad arvestavad luterliku teoloogia kui akadeemilise distsipliini ajaloolistetraditsioonidega ja kaasajal avaldatud uurimistulemustega, aga ka muude teadustetänapäevase uurimisseisuga;
• vestluspartnerid on avatud kuulama teist osapoolt, temalt õppima ja vajadusel omaseisukohti revideerima. Oluline on mõista üksteise lähtepunkte, järeldusi ja argumente ka siis, kui jõuatakse erinevatele järeldustele;
• igaüks saab arutelus rääkida ainult enda eest. EELK ametikandjal, kes võtab sõna kirikuesindajana, on oluline eristada oma isiklikke arvamusi kiriku ametlikest seisukohtadest. Juhul, kui ametikandja isiklik seisukoht teoloogilises diskussioonis erineb kiriku ametlikest seisukohtadest, tuleb eriarvamuse väljendamisel teha seda pastoraalselt ja argumenteeritult;
• eriarvamustele jäämise korral ei ole arutelu osapooltel kohane teha avaldusi, mille tulemusena võiks omavaheline kiriklik osadus katkeda. Hoidutakse isiklikest rünnakutest, solvamisest ja solvumisest, arutelu viimisest muudele teemadele ja tahtlikust vääritimõistmisest.
• Kristuse evangeelium peab jääma tähtsamaks kui kõik eriarvamused üksikutes teoloogilistes küsimustes.

Arutelude eesmärgiks on koosmeel – paljusus ühtsuses, mis ei seisne üksikutes teoloogilistes arusaamades, vaid ühises usus Kristuses end ilmutanud Jumalasse ja tunnistuses Temast.

Eeltoodust tulenevalt viiakse aastatel 2024–2028 läbi üldkiriklikud teoloogilised arutelud järgmistel teemadel:

Vaata ka:

• Teoloogilise arutelu strateegia aastateks 2024–2029 (PDF)
• Marko Tiitus: kuidas kirikus arutleda ka tundlikel teemadel, Eesti Kirik 14.02.2024

2