19. pühapäev pärast nelipüha

19. pühapäev pärast nelipüha

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. 1Jh 4:21

Täna on kirikuaastas meie ees 19. pühapäev pärast nelipüha, mille teema on „Suurim käsk”.

Suurim käsk võtab kokku usu südame: armastada Jumalat ja ligimest. Kristuse armastus ei jää mõtteks, vaid tahab saada nähtavaks valikutes, sõnades ja tegudes.

Täna kirikutes loetavais piiblitekstides võtab Mooses kokku Issanda kartuse ja armastuse, Johannes hoiatab maailma himu eest ning Jeesus nimetab suurima käsu. Kõik tekstid küsivad, kas meie armastus on suunatud Jumalale ja ligimesele.

Suurim käsk ei luba lahutada jumalateenistust argielust. Kui Jumalat armastatakse kogu südamega, hakkab see paratamatult puudutama ka ligimest, keda kohtame iga päev.

Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting kirjutab lehejutluses 1Jh 2:15–17 põhjal, et Johannes ei luba armastada maailma – kõike nähtavat ja kaduvat, mida meie meeled võivad ihkama hakata ja millega võime hooplema ja uhkeldama hakata. Maailma armastada on raske ja lõputu koorem, sest maailma armastusi on nii palju: tööd, harrastused, majad, varandus ja pangaarved. Need tahaksid inimese endasse neelata ja viivad ta kaduvusse. Jumalat armastada on aga ainult üks armastus ja see on palju kergem.

Maailma asjadega saab Lastingu sõnul siiski teenida ja armastada ligimest, nagu õpetab 1Jh 4:21. Seegi ei pea olema raske: sageli on ligimesele suuremaks toeks kui hiilgavad annid sinu seltskond ja julgustav sõna. Ligimesele saab kinkida igavesti jäävat Issanda armastust, evangeeliumi kuulutust ning palve- ja õnnistussõnu.

Viru praost Tauno Toompuu kutsub päevateemaks kirjutatud lühikeses haikus peatuma päeva keskel ja leidma vaikuses südamerahu.

Me palvetame: Issand Jeesus Kristus, Sa oled meil käskinud Sind ja oma ligimest armastada ning nii kogu käsuseadust täita. Aita meil Sinu käskude järgi elada ja Sinu armastusel end juhtida lasta, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. Aamen.

(Video: õp Enn Auksmanni mõtisklus)


Vaata ka: