Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 20. mail Issanda aastal 2026

Pühapäevane jumalateenistus oli Saarde Katariina kirikus 17. mail tavapärasest pidulikum – Egert Nikolajevski ordineeriti piiskopi Anti Toplaane poolt diakoniks ja seati praost assessor Toomas Nigola poolt siinse koguduse diakoni ametisse.

Piiskoppide karjasekirjale ühtsusest ja heast korrast on alla kirjutanud peapiiskop Urmas Viilma ja piiskopid Ove Sander, Marko Tiitus ja Anti Toplaan. Piiskopid kutsuvad kirikurahvast palvetama omavahelise usalduse, hea korra ja üksmeele pärast meie kirikus.

Vajame Piiblit ja pühade pidamist, kinnitab juhtkirjas piiskop Ove Sander ja kiidab kõiki kogudusi, kus piiblisõna koos uuritakse ja ka neid kirikupühi pühitsetakse, mis on nädala sees.

Vananev ühiskond peab õppima surmast rääkima, on kindel meditsiiniantropoloogia kaasprofessor Piret Paal. Ta kirjutab, et kahjuks on Eesti jäänud palliatiivse ravi arendamisel naabritest radikaalselt maha.

Hetkel on väikeses EELKs pisut ärevad ajad, avaldab oma arvamust õpetaja Jaan Tammsalu. Tema meelest pole ühtlustatud peajumalateenistuse korrale üleminek sujunud loodetud eduga ning ka tema pole aru saanud, miks peaks töötavaid asju välja vahetama uute vastu.

13. mail toimus Kose pastoraadis nelja õpetajaameti kandidaadi läbikatsumine ehk pro ministerio eksam, mille sooritasid eduga Nõmme Rahu koguduse diakon Ann Tamme, Randvere koguduse diakon ja haiglakaplan Andres Suurevälja, Saarde praostkonna vikaardiakon Aile Vaher ja Tapa koguduse diakon ja Kaitseliidu kaplan Vesse Seppel.

Taevaminemispüha õhtul, 14. mail jõudis lõpule Saare-Lääne piiskopkonna e-leerikursus, mida viisid läbi vaimulikud üle terve piiskopkonna. Tegu oli esmakordse ettevõtmisega, kus leerikursus toimus ühise hübriidõppena mitmete koguduste peale kokku.

4. maist kuni 1. juunini vältavast militaarõppusest Kevadtorm võtavad osa ka Kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanid. Eesti Kirik tegi kiire telefoniusutluse pataljoni kaplan Margus Suviga, kes võtab Kevadtormist osa esmakordselt.

Kirjastuses Maurus ilmus gümnaasiumi valikkursuse „Eesti usuline maastik“ õpik, milles käsitletakse nii muinasusundit ja loodusega seotud uususundeid, erinevaid kristlikke kirikuid, idast pärinevaid usundeid, mitteusulisi maailmavaateid kui ka Eestis levinud religioonide õpetuslikke aluseid ning religiooni puudutavat seadusandlust.

14. mail avati Tartu Maarja kirikus näitus „Neitsi Maarja, täiuslik naine“. Väljapanek tutvustab Maarjat kunstis, sealhulgas eraldi eesti kunstiloos. Vaatamiseks on väljas reprosid, ikoone ja ka Maarjaga seotud kommertsesemeid.

15. mail tähistas Tartu Maarja kogudus oma koori Soli Deo Gloria 190. aastapäeva. Seda koori loetakse Eesti vanimaks järjepidevalt tegutsenud kirikukooriks. Koor andis 1836. aastal teadaolevalt esimese eestikeelse kontserdi Tartus ja osales hiljem ka ajaloolisel esimesel üldlaulupeol 1869. aastal.

Pastoraat on Tartu kesklinnas tegutsenud juba üle kuue aasta, kirjutab Pastoraadi juhataja õp Siimon Haamer. Tema sõnul on Pastoraadi rajamise teekond jõudnud lõpusirgele ja kõigil, kes sooviks oma rahalise panusega projekti toetada, on selleks veel viimane võimalus.

Rubriigis „Piiblitõlkija mõlgutusi“ avab piiblitõlkijate töörühma liige Sander Tulk tegevuse tagamaid. Artiklis „Luule – tõlkija suurim mure“ kirjutab ta, et uue piiblitõlke puhul on töörühmal soov küljendada luuletekste nii, et värsiread oleks lugeja silmale selgelt eristatavad.

Mida soovida oma kirikule sünnipäevaks, küsib nelipühi eel lehejutluses Koeru koguduse õpetaja Kristi Sääsk. Ta kirjutab: „Palugem, et Issand kannaks ja hoiaks oma kirikut, et armastuse ja lepituse sõnum kõlaks vabastavalt ja julgelt iga ristiinimese sõnas ja teos ning et elava Jumala ligiolu ikka üllataks ja hämmastaks nii sees- kui väljasolijaid“.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 20. mai 2026 Nr 20