Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 27. mail Issanda aastal ilmunud diginumbris

2. nelipühal, 25. mail oli Tallinna piiskoplikus toomkirikus EELK jaoks eriliselt rõõmus päev – õpetajaks ordineeriti senised diakonid Vesse Seppel, Andres Suurevälja, Ann Tamme ja Aile Vaher ning diakoniks ordineeriti Elina Kivinukk.

Meie kirik ei ela praegu rahulikus ajas, nendib juhtkirjas piiskop Marko Tiitus ja täpsustab, et teoloogiliste arutelude ja peajumalateenistuse korra ühtlustamisega kaasnevad pinged on toonud esile valusaid küsimusi kirikukorrast, juhtimisest, õpetuslikust järjepidevusest, Pühakirja tõlgendamisest, pastoraalsest vastutusest ja üksteise usaldamisest.

Sõnade annist ja kaheksandast käsust kirjutab kolumnis Loone Ots. Ta kutsub kasutama meile antud sõnu selleks, et teha head, ligimest aidata, kasvatada tema arusaamist headest tegudest. Ka selleks, et pidurdada kihu tõsta teise libisemisi esile rõhutamaks iseenda puhtust ja plekitust.

Õpetaja Illimar Toomet on veendunud, et kirikul on ühiskonnale öelda palju parem sõnum kui see, et homod on pahad ja patused. Arvamusartiklis kinnitab ta, et kirikul on olemas positiivne sõnum – abielu on mehe ja naise liit.

Probleemi eitamisega ei lahenda probleemi, arvab teoloogiatudeng Märtin Muhu ja leiab, et kristlastele on küll elementaarne otsida vastuseid elu küsimustele Piiblist, kuid ta ei nõustu ütlemisega, et Piiblis on kõik kirjas ja arutleda pole vaja.

Kuidas sujusid Saarte, Lääne ja Ida-Harju praostkondade sinodid, sellest pakuvad ülevaate fotogaleriid koos lühikese päevatutvustusega, autoriks on Eesti Kiriku ajakirjanikud Sippie Guth, Kätlin Liimets ja Liina Raudvassar.

Spordikaplanaadi eestvedaja diakon Elina Kivinukk avab mõistet „sportlase lein“, millega spordivaldkonnas kirjeldatakse kaotusvalu, mis esitab hingahoidjatele mitmesuguseid väljakutseid. Kuigi on tegemist spordimaailma näitega, elame me autori sõnul kõik aeg-ajalt läbi sarnaseid kaotusi.

Surmateemast eesti luules kirjutades märgib Vallo Kepp, et surmaga seotud tekstideni luuleraamatutes jõutakse ja pööratakse neile tähelepanu ikka läbi eluteel kohatud surmade. Autor kirjeldab tüüpilist pilti: juba aeg-ajalt teispoolsuses viibivale kodakondsele loeti ikka midagi Piiblist ja siis saabus hingekarjane Jumalasõna ning lauluga ja kolme peotäie põrmuga.

Assessor Katrin-Helena Melder kutsub kogudusi üles planeerima septembrisse looduhoiuteemalisi ettevõtmisi. Ta tuletab meelde, et 1. septembrist kuni 4. oktoobrini on kristlikud kogudused üle maa kutsutud palvetama, mõtisklema ja tegutsema Jumala loodu heaks.

Lehejutluses kolmainupühaks kirjutab õpetaja Ulvar Kullerkupp, et kui vaatab kevadist õiemerd või kuulab päikesetõusul linnuhääli, siis ei tunne tas soovi kõike lahti seletada. Nõnda on ka Jumalaga, arvab ta: kolmainu Jumalat ei saa lõpuni mõista, aga saab armastada ja usaldada.

Loe lisa:

• Eesti Kirik 27. mai 2026 Nr 21 digileht