Vormsi olavipäeval tähistati Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 36. aastapäeva

Vormsi olavipäeval tähistati Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 36. aastapäeva

Teemaviited: , , , , , ,

Vormsi saarel tähistati 29. juulil olavipäeva ja Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 36. aastapäeva mitme jumalateenistuse, muusika ja kogukondliku rahvapeoga. Pidupäev ühendas saare praegused elanikud, rannarootslaste järeltulijad, vaimulikud ja külalised.

Aastapäeva tähistati jumalateenistustega

Aastapäeva eelõhtul pidas Eesti rootsi kogukonna vaimulik Patrik Göransson Püha Olavi kirikus hilisõhtuse missa. Seejärel süüdati küünlad kirikut ümbritseval kalmistul, mis on tuntud oma rõngasristide poolest.

Olavipäeva pidulikul jumalateenistusel teenisid Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan, piiskop emeritus Tiit Salumäe, Lääne praost Kaido Saak ja Vormsi koguduse õpetaja Ants Rajando. Orelil saatis teenistust Lia Salumäe.

Esimest korda laulis jumalateenistusel möödunud sügisel asutatud Vormsi koori naiskoosseis, kelle liikmed kandsid saare rahvarõivaid. Solisti esituses kõlas ka vana norrakeelne laul pühast Olavist.

Koostöö ühendab kogudust ja kogukonda

Piiskop Anti Toplaan rõhutas oma jutluses kogukondade koostöö tähtsust. Selle üheks näiteks on viimase aasta jooksul jõudsalt arendatud Püha Olavi palverännutee. Olavipäeva jutlust saab lugeda Kuressaare koguduse kodulehelt.

Jumalateenistuse lõpus anti EELK koostöömedal koguduse ja kogukonna toetajatele Sirkka Annikki Rantanenile ja tema abikaasale.

Pidupäeva saatsid rahvamuusika ja rõõmsad kohtumised

Vormsi olavipäevale omaselt jätkus päev muusika, kohtumiste ja spontaansete etteastetega. Vormsi talumuuseumi õuel kõlasid viiul, väike lõõtspill ja Vormsi kannel ehk talharpa, mida laiemalt tuntakse hiiu kandle nime all.

Õhtul andis Püha Olavi kirikus rahvarohke kontserdi vanamuusikaansambel Rondellus. Päeva muusikaline meeleolu jätkus ka tagasiteel Svibyst Rohukülla, kui üks külapillimees mängis laevareisi jooksul kuulajate soovil tuntud merelaule.

Vormsi kiriku lugu ulatub keskaega

Vormsi esimene kirik ehitati puust. Arvatavasti 1270. aasta paiku lisati sellele kivist altariruum, mille Eestis ainulaadsed võlvimaalingud võivad viidata sidemetele Ojamaaga. Liivi sõjas põles puidust pikihoone, kuid kivist altariruum jäi alles. Praegune pikihoone valmis 1632. aastal.

Pärast rannarootslaste lahkumist 1944. aastal ei lubanud Nõukogude okupatsioonivõim koguduse tegevust jätkata. Kirik rüüstati, altar lõhuti ja pühakoda kasutati aeg-ajalt vilja-, heina- ning kartulilaona. Vormsi kristlased alustasid kiriku taastamist 1988. aasta suvel ja järgmisel aastal registreeriti kogudus. Vormsil sündinud Johannes Hammerman valmistas vana kantsli koopia ning peapiiskop Kuno Pajula pühitses taastatud kiriku 29. juulil 1990 taas jumalakojaks.

Fotod: õp Illimar Toomet

Vaata ka:

Meeldib 1

Samal teemal