Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, muusikateadlane, laulja, helilooja ja muusikapedagoog Eerik Jõks kandideerib riigi teaduspreemiale tööga „Eesti keelemuusika indogermaani ning eesti prosoodilises pingeväljas – probleemid ja lahendused kirikulaulu näitel“.

Eerik Jõksi pürgimust ja tegevuse tulemusi kirikulaulu aktivistina iseloomustab terviklikkuse taotlus – ta vaatleb eestikeelset kirikulaulu, nagu ka kogu professionaalset muusikakultuuri, justkui ühtset ökosüsteemi. Jõks oli siiani tegelenud põhiliselt proosatekstilise kirikulaulu ehk pühalauluga ja pakkunud emakeelest lähtuvaid praktilisi lahendusi selles vallas. Seekordses uurimuses on ta seda sama teinud stroofilise värsstekstiga kirikulaulu ehk koraaliga. Luterlik koraal toob endaga kaasa saksa keele prosoodilise mõtlemise ehk saksa keelemuusika, mis erineb fundamentaalselt eesti keele prosoodiast ehk eesti keelemuusikast. Saksa ja eesti keelemuusikad on nagu õli ja vesi – mõlemad kaunid, aga looduslikult ei segune.

Jõks pakub oma töös välja uudse meetodi, kuidas hinnata kogu eestikeelse koraalirepertuaari keelepärasust. Ta soovitab, kuidas lahendada olukordi, milles muusikarütm ja eesti keelerütm vastuollu lähevad ning mille tagajärjel tekivad eesti keeles laulmisel moonutused. Selle tagajärjel sündis Jõksi käsitluses „narratiivse koraalilaulu“ mõiste. See laulustiil püüab vabaneda staatilise orelisaate rütmiettekirjutusest ja jutustada ennekõike koraalitekstis sisalduvat lugu. Nii avab emakeelne koraalilaul ennast sootuks uuest vaatepunktis ja aitab märkimisväärselt paremini tajuda tekstis sisalduvat jutustust ja sõnumit. Keskne kirjutis, milles seda teemat käsitletakse, on mahukas artikkel „Eesti emakeel ja koraaliviiside rütm“, mis ilmus ajakirja Res Musica kolmeteistkümnendas numbris möödunud aasta novembris.

Eerik Jõks on riigi teaduspreemia nominentide hulgas teist aastat järjest. Eelmisel aastal esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Jõksi kandidaadiks tööga „Kursiivse kadentsi kasutusvõimaluste avastamine ja rakendamine eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus“. Sel aastal esitasid kandidatuuri akadeemikud Hillar Aben, Arvo Pärt ja Tarmo Uustalu.

Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja 32. korda.

Riigi teaduspreemiate kandidaadid: https://www.akadeemia.ee/tanavused-riigi-teaduspreemiate-kandidaadid-on-selgunud/

Lisaks:

Aasta Kirikumuusik 2020 on Eerik Jõks, e-Kirik 15.03.2021

Eerik Jõks tähistas juubelit kirikulaulu raamatu ja muusikaelamusega, e-Kirik 12.09.2020