Eerik Jõks tähistas juubelit kirikulaulu raamatu ja muusikaelamusega

Täna, 12. septembril esitles muusikateadlane, laulja ja helilooja Eerik Jõks Tallinna Kaarli kirikus raamatut „Eesti laulupsalter“, millele järgnes muusikaline õhtupalvus ehk vesper. Sündmus märkis ühtlasi ka muusikamehe juubelit, kuid selle eel soovis tähtpäevaline ennekõike, et tuleks üks tore emakeelse kirikulaulu pidu. Nii ka läks.

Eerik Jõks eestikeelset pühalaulu tutvustamas

„Kas eestikeelne kirikulaul või kirikulaul Eestis?“ tõi Eerik Jõks raamatuesitlusel välja olulise küsimuse. Eesti keele musikaalsus on tema sõnul väga teistsugune kui indogermaanlastel ja seetõttu seisab ka meie keelemuusika nende omast valgusaastate kaugusel. Sellest pingeväljast, kus kohtuvad ladinakeelne kirikulaul ja emakeelne psalter, võib ometi sündida mõndagi huvitavat, ütles juubilar raamatuesitlusel.

Raamatu „Eesti laulupsalter” koostamine  algas 2010. aastal ja esitlusele oli üles seatud ka ülevaatlik näitus sellest, kuidas raamatu koostamine käis. „Eesti laulupsalter“ sündis unistusest, et eestikeelne psalmilaul arvestaks meie keele eripäraga ega oleks pelgalt ladina psalmoodia laulmine eestikeelsete sõnadega. Siit edasi kasvas isu ja järgnes unistus terviklikust, võimalikult universaalsest ja käepärasest emakeelsest laulupsaltrist. Eerik Jõksi töövariant raamatust on kümne aasta jooksul olnud tema ustav kaaslane kõigil rännuteedel, käinud läbi Kesk-Aasia riigid ja väisanud Kagu-Aasiatki, rääkimata paljudest Euroopa riikidest ja Eestimaa erinevatest paikadest. Uut materjali katsetati jooksvalt  Pühalaulu Kooli erinevatel kohtumistel, mis alati lõppesid täiemahulise muusikalise vespriga.

Laulupsalter on avatud köitega kolmest, samaaegselt eraldi lehitsetavast jaotusest koosnev sektsioonraamat

„Eestlased on elanud kaheksasada aastat kristlikus kultuuriruumis. Ja ennäe – kaheksasada aastat ja kümme hetke hiljem on emakeelne lauldav psalter meie ees,“ seisis näituse kokkuvõttes. Olgu lisatud, et tööga „Kursiivse kadentsi kasutusvõimaluste avastamine ja rakendamine eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus“ valiti Eerik Jõks muusikateadlasena tänavuse teaduspreemia nominentide hulka.

Raamatuesitlusel said Kaarli kirikus autorilt plastmasskammköites (Eerik Jõksi rõhutus sõnamõnu jagamiseks) teose need, kelle tuge ta teose valmimise hiigeltöös kõige enam tundis. Seejärel õnnitleti juubilari, tunti rõõmu rohketest kiluvõileibadest ja heast seltskonnast ning saabuski sündmuse kulminatsioon – muusikaline palvus ehk vesper, kus muusikaelamuse loomisel osalesid sümbioosis nii pühalaulu koor, kus ühe solistina astus üles ka Eerik Jõks, orelivirtuoos Toomas Trass oma tundlike improvisatsioonidega kui kõik kirikusaalis viibijad.


Eerik Jõks ütles juubeliusutluses kirikulehele, et elu õppetundides on aastatega talle selgeks saanud ristiinimese prioriteetide rida: Jumal, perekond, töö. Kui seda rida rikkuda, siis varem või hiljem läheb inimene rappa. Enda sõnul ta teab – ta on käinud. Korduvalt.

Ajalehes Eesti Kirik Margit Arndt-Kalju sulest ilmunud portreeloos lubas lauluõpetaja Jõks, et ta paneb IGA pühendunud inimese koguduseliikmest piiskopini aastaga kirikulaulus märgatavaid edusamme tegema, isegi kui hääle omanik on enda arvates täiesti viisipidamatu või halbade laulmisharjumuste kütkes. Loos leidus ka kingivihje: kes soovib muusikateadlasele, lauljale ja heliloojale Eerik Jõksile 50. sünnipäevaks rõõmu valmistada, võiks avastada ainulaadse võimaluse käia iga nädala neljapäeval kell 17.30 Tallinna Kaarli kiriku keldris pühalaulu koolis.

Pühalaulu Kooli tööd saab toetada:

Liturgilise muusika ühing Scandicus

EE651010220005319016 SEB Pank