Universumi alguse küsimus on praegu üks olulisemaid, kui mitte öelda kõige olulisem küsimus, millega tegeleb kaasaegne teadus, kirjutab Eesti roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan veebiväljaandes Kolleegium. Sama eesmärki täidab ka ajaloo üks suurimaid teadusprojekte – nimelt saatis Ameerika kosmoseagentuur NASA 25. detsembril 2021. aastal kosmosesse 12 miljardit dollarit maksva James Webbi teleskoobi, mis asendas 32 aastat kasutusel olnud Hubble’i teleskoobi. Uue teleskoobi peamine eesmärk on uurida infrapunakiirguse abil kuni 200 miljonit aastat pärast universumi algust tekkinud galaktikaid.

Viimase saja aasta jooksul on debatt Jumala ja teaduse üle väga kaugele arenenud, tõdeb isa Philippe. „Kui sada aastat tagasi pidi iga haritud inimene enda käest küsima, kas kaasaegse teaduse avastuste valguses on veel võimalik uskuda Jumalasse, siis 2021. aastal peaks küsimus olema: „Kas kaasaegse teaduse avastusi vaadates on veel võimalik mitte uskuda Jumalasse?“ See küsimus ei tähenda muidugi seda, et läheme kosmosesse otsima Jumalat, nagu olevat teinud omal ajal Juri Gagarin. Tegelikult leiame Looja olemasolu jälgi igalt poolt.“

Oma kirjutises tugineb Philippe Jourdan hiljuti Prantsusmaal ilmunud raamatule „Dieu, la science, les preuves“, mis käsitleb seda teemat. Prantsusmaa tippülikoolides õppinud autorid Michel-Yves Bolloré ja Olivier Bonnassies käsitlevad kolme aasta töö viljana valminud raamatus viimase sajandi avastusi kosmoloogia, füüsika, bioloogia ja ka matemaatika valdkonnas ning vestlevad paljude tuntud füüsikutega. Nende peamine järeldus on lihtne, ütleb piiskop: saja aasta jooksul on teaduse pakutud maailmapildis toimunud radikaalne muutus. Sada aastat tagasi oli teadus enamasti Jumalat välistav ja materialistlik. Kaasaegne teadus edastab radikaalselt erineva pildi: universum on piiratud nii ruumis kui ajas; sellel on lõpp ja algus ning see pole stabiilne, vaid kasvav.

Kas maailmal on algus? Kas maailm on loodud? Need on olulised küsimused, millele kaasaja teadus on keskendunud. Isa Philip võtab teadlaste järeldused lühidalt kokku: “Vastus esimesele küsimusele on tänapäeval kindlalt jaatav. Vastus teisele küsimusele – ja eriti teada saada, kes on looja – ületab tõenäoliselt teaduse piire.“ Ta lisab: „Elu on nii keeruline nähtus, et juhus ei saa mängida olulist rolli selle tekkimises, sest tõenäosus, et kõik elu loomiseks vajalik tekiks spontaanselt, on nii väike, et isegi pidev katsetamine universumi terve ajaloo vältel ei võimaldaks luua juhuslikult elule vajalikke elemente.“

Piiskopi sõnul jääb soovida, et usuteaduskonnad pööraksid praegusel ajal rohkem tähelepanu dialoogile täppisteadustega.

Loe lähemalt:

Philippe Jourdan: 21. sajandi teaduse toel piibelliku Jumala otsinguil, veebiajakiri Kolleegium 25.01.2022

2