Eesti Kirik 30.03.2022
v Paavst Franciscus pühendas 25. märtsil Venemaa ja Ukraina jumalaema hoolde. Pühendamise juured ulatuvad Portugali Fátimasse, kus neitsi Maarja ilmutas end 1917. aastal kuuel korral kolmele karjuslapsele.
v Venemaa agressioon Ukraina vastu on tõstatanud sõjapõgenike vastuvõtmise küsimuse. EELK egiidi all ollakse valmis majutama üle 300 inimese. Teemat avab Eesti Diakoonia juht Avo Üprus.
v „Teekond Jumala juurde võib saada alguse lagede pahteldamisest,“ kirjutab Risti koguduse õpetaja Annika Laats, jagades oma koguduse kogemust sõjapõgenike vastuvõtmisel.
v Kuidas läheb eestikeelsel kogudusetööl Helsingis, sellest annab ülevaate kantor Dagmar Õunap.
v Suur lugu juhib meie mõtted suvele ja avatud kirikuustele. Reisi- või palverännakuplaanide üle mõtiskledes on hea teha juba varakult eeltööd. Hea abiline selleks on Eesti Kirikute Nõukogu poolt välja antav teatmik „Teeliste kirikud“, aga ka ETV saatesari „Tähendamisi“ ja Pereraadios „Koguduse lugu“.
v „Kas oleme siis tõesti Jumalast sedavõrd kaugenenud, et on aeg uueks veeuputuseks? Mida hingehoidjana vastan, kui mulle sellised küsimused esitatakse?“ mõtiskleb hingehoiuveerus hingehoidja Kristjan Prii.
v Jätkame TÜ kultuuriteaduste instituudi maailmakirjanduse teaduri ja Tartu Ülikooli-Jaani koguduse juhatuse esimehe Tiina-Erika Friedenthali kirjutise avaldamist, mis tutvustab Mecklenburgist pärit, Königsbergis ja Tartus õppinud Mattheus Willebrandi (1620–1657) loomingut. Uurimistööd on toetanud Luterlik Maailmaliit.
v Ees seisab paastuaja viies pühapäev ja seda nimetatakse kannatuse pühapäevaks. Päevateemat avab Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson ja pildipalve on teinud Kätlin Liimets.
v „Inimkonnale ei ole vaja veriseid ohvreid, ei sõjalisi ega usulisi, Kristus on oma ristiohvriga sellele kõigele radikaalse „ei“ öelnud. Ainus, mida vajame, on Kristuse hoiak ligimese suhtes, meeleparandus. Usk ja ligimese teenimine armastuses,“ kirjutab lehejutluses Saarte praostkonna vikaarõpetaja Tiina Janno.