Märtsikuu tsitaate

Märtsikuu tsitaate

Nii kaua kui oleme ühenduses tantsu allikaga – meie Jumalaga –, elab ta meis ja kandub meie loomusesse, väljendub meis.

Kätlin Liimets | Eesti Kirik 23.03.2022

Tiina Janno, Eesti Kirik 30.03.2022

Praegune olukord maailmas, mis ägab pandeemia ja sõja käes, annab üldisele preesterlusele erilise väljakutse, jõu ja hoo. Inimkonnale ei ole vaja veriseid ohvreid, ei sõjalisi ega usulisi, Kristus on oma…

Tiina Janno, Eesti Kirik 30.03.2022

Ohverdamise mõiste on tänapäeva eestlastele olnud suhteliselt kauge ja võõras teema, mille sügavust ja usulist tähendust on mõistnud vähesed. Praegune aeg aga õpetab seda meile ise oma inimlikul, lihtsal tasandil:…

Kristjan Prii, Eesti Kirik 30.03.2022

Kuri oskab kurjaga võidelda. Headusega võideldes jääb ta hätta, sest ei mõista seda keelt. Headusega totaalse kurjuse vastu minek tundub esmapilgul ette kaotatud missioon. Kuid see on ainuke viis, kuidas…

Sirje Semm, Eesti Kirik 30.03.2022

Mateeriasse kootud Eestimaa vaimsed majakad on kirikutornid, aga ka madalate katustega palvemajad, mida on läbi sajandite meie maal ehitatud.

Leevi Reinaru, Eesti Kirik 30.03.2022

On selge, et teiste usuelu ja seesmise maailma üle ei ole õigust otsustada inimesel, vaid see on Jumala õigus. Aga matusetalitusel, kui ütlen kadunut mulda sängitades: Issand, vii temas lõpule,…

Annika Laats, Eesti Kirik 30.03.2022

Diakoonia on tõeks elatud evangeelium. See on väga selge ja konkreetne rõõmusõnumi kuulutus. Ning nõnda on see väga selgelt ka misjon. /…/ Teekond Jumala juurde võib saada alguse lagede pahteldamisest….

Valdo Lust, Eesti Kirik 23.03.2022

On omamoodi paradoks, et just siis, kui tundub, et kurjus on kõige suuremat kahju tegemas, on igal pool näha ja tunda ligimesearmastust, headust, hoolivust, kaasaelamist ja inimlikkust.

Tiina Janno, Eesti Kirik 23.03.2022

Inimeses, kelles on käivitunud sisemine ellujäämisprogramm, on tegelikult tohutult jõudu, aga samas ka suurt haprust ja haavatavust. Just kõige lihtsam ja inimlikum hea on sageli parim palsam haavadele ja olgu…

Üllar Salumets, Eesti Kirik 16.03.2022

Me teame, et inimestel on palju usuvõitlust, et astuda ristiinimeste hulka. Tuhandeid mõtteid ja takistusi võib olla selle otsuseni jõudmisel. Hingevaenlane püüab ka eeskujusid nõrkade ja viletsatena näidata. Paastuaja alguses…

Tõnu Lehtsaar, Eesti Kirik 16.03.2022

Arvan, et nii andestamine kui rahu on jumalikud kategooriad. Sellel, kes pole iseendaga ja Jumalaga rahu teinud, on minu arvates raske olla lepitaja. Rahutul on kiusatus hakata lepitamisprotsessis oma probleeme…

Tauno Teder, Eesti Kirik 16.03.2022

Kristlik elu on heas mõttes ka rutiin ja harjutamine. Me ei saa elada kogemusest kogemuseni, aga peame harjutama palvet ja jumalateenistust ka siis, kui selleks puudub sobiv tunne. Vastasel korral…

Roman Kikh, Eesti Kirik 16.03.2022

Kui võitleme kurja vastu, saatana vastu, siis ei tohi me ise kurjaks ja agressiivseks muutuda. Kurja saab võita alati heaga. Isegi meie eesliinil olevad sõdurid, kes peavad relva kasutama ja…

Janek Mäggi, Eesti Kirik 16.03.2022

Eesti jaoks on sõjapõgenike vastuvõtt suur väljakutse, kuid ühtlasi on see meile võimalus saada paremaks inimeseks. Ühiskond oligi ehk heaolu eeldamisest mõnevõrra upsakaks läinud. Meile on antud võimalus näidata üles…

Urmas Viilma, Eesti Kirik 16.03.2022

Läbi erinevate eestikeelsete piiblitõlgete on Jeesus tahtnud, et saaksime ka ise sama vagaks, sama täieliseks, sama täiuslikuks, kui on Isa taevas.

Urmas Paju, Eesti Kirik 09.03.2022

Himu võib olla inimesele ka kompensatsiooni vahendiks. Raskustes olles tahab iga inimene lahendust oma probleemile, otsib vabanemist sellest tekkinud stressist, ärevusest, masendusest, ängist ja mis iganes raskesti talutavatest tunnetest. Ja…

Loone Ots, Eesti Kirik 09.03.2022

Iseseisvuse tagasi saamine oli minu arvates suur kingitus kõrgemalt poolt. Saime võimaluse. Minu pilguga kasutasime oma vabadust liiga materiaalseteks püüdlusteks ja laulva revolutsiooni vaim vajus tagaplaanile. Nüüd oleme õnnetud, meis…

Loone Ots, Eesti Kirik 09.03.2022

Näen tõelist armastust paljude inimeste tegudes. Samas näen heitunud inimesi, kes on armastuse justkui minetanud ja võtnud asemele mingid segased vabadused. Suur armastus ei saa olla juhusuhe, suur agaapeline armastus…

Loone Ots, Eesti Kirik 09.03.2022

Õigekeelsus nõuab, et kristliku ainujumala nimi kirjutataks suure tähega. Aga isegi kui see ei oleks nimi, saaks seda kirjutada ülimussuurtähe reegli järgi.

Toomas Jürgenstein, Eesti Kirik 09.03.2022

Arvan, et Jumal on inimkonda hakanud täiskasvanuks pidama. Kunagi fikseeris ainult Jumala kõike nägev silm sõja koledused, inimeste kannatused, meeleheite, vägivaldsed surmad – nüüd toovad igal inimesel taskus olevad telefonikaamerad…

Tiit Salumäe, Eesti Kirik 09.03.2022

Martin Luther kirjutab: „Kirikul ja usul peab olema teistsugune kaitseisand kui keiser ja kuningad.“ Luther nõustus aga sellega, et võit ei kaldu alati selle poole, kellel on õigus, siiski on…

Randar Tasmuth, Eesti Kirik 09.03.2022

Maailm on nagu kahetasandiline teatrilava, kus me tavaliselt tegutseme ja planeerime alumisel korrusel. Aga ülevaltpoolt ei lasku siia maailma üksnes dekoratsioonid nagu teatris või lennukid ja satelliidid. Piltlikult öeldes on…

Randar Tasmuth, Eesti Kirik 09.03.2022

Inimese ja rahva saatuses on keskse tähtsusega vaimulik aspekt. Selle järgi, missugusena seisab rahvas Jumala ees, kujunevad ja joonduvad ka muud asjad. Vaimulik asjade seis annab meie mõtetele tarkuse tuuma…

Randar Tasmuth, Eesti Kirik 09.03.2022

Abi saab pikapeale anda siiski vaid see, kes ise püsti püsib ja end tulevikuks konstitueerib. See, kellel pikemas perspektiivis on olemas elujõud.

Mikk Leedjärv, Eesti Kirik 02.03.2022

Mingil ajahetkel on kindlasti kõik, keda maailm diktaatoriks nimetab, seisnud silmitsi valikuvõimalusega, kas kurja tee või rahu tee. Egoistlikel kaalutlustel enamasti need inimesed valivad selle ahvatlevama ehk kurja tee, ahnitsedes…

Urmas Viilma, Eesti Kirik 02.03.2022

Kui paastume ehk raputame end vabaks kõigest sellest, mis meid ahistavalt kammitseb ja ebajumalana kontrollida püüab, hakkame paremini märkama ühiskonnas varjatut. Selleks ei pea olema ristiinimene. Meeleparandus aitab avastada kõigil…

Triin Simson, Eesti Kirik 02.03.2022

Kärpimine on valulik, aga vajalik. Kus on mu elus need kohad, kuhu Jumala valgus veel paistma ei ulatu ja tema hingus värskendust ei too? Mis takistab mind usus kasvamise teel?…

Urmas Viilma, Eesti Kirik 02.03.2022

Kristlased on läbi ajaloo kogenud, et hästi toimiv viis üldise rahu taotlemiseks ja vaimulikuks rahunemiseks on paastumine. Oma himude piiramine ja ohjeldamine aitab ristiinimesel oma meele parandamise ja pattude Jumalale…

Lisa kommentaar