Vaikse nädala esmaspäeval meenutame Jeesuse palvet Ketsemani aias, mis lõppes sõnadega: „Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!“

Küllap oleme kõik vahel hüüdnud Jumala poole hinges kibe küsimus: „Miks ometi!“. Mida pidi Jeesus vahetult pärast palvetamast tõusmist tundma, kui Juudas ta reeturi suudlusega ära andis? Või kui templisalk ta pimeduse varju all kinni võttis? Või kui lähim jünger Peetrus teda kolm korda maha salgas, tunnistades, et ei tunne teda? Kas Jumal ongi ülekohtune? Kas see võib olla tõesti Jumala tahtmine, et Jeesus reedeti?

Jumal ei jätnud Jeesust ega jäta ka kedagi meist hoole ja tähelepanuta! Kui inimesed võivad reeta, tõde salata, ülekohut ja vägivalda vaikides heaks kiita, siis see ei ole Jumala plaan. Kuid Jumal on arvestanud sellega, et inimesed teevad pattu. Vabast tahtest. Nii enese kui Jumala vastu. Et seda pattu lunastada oli Jeesus valmis jooma kannatuse karikast ja täitma Isa tahet.

Palve: Armas Jumal! Ole algaval nädalal iga päev meie kõrval, aita meil mõista Jumala tahet ning õnnista kõike head, mida ette võtme. Aamen.