“Lisaks riigijuhtidele kutsuvad Venemaad sõda lõpetama ka kirikupead, ent kuna Vene õigeusu kiriku patriarh Kirill on üks sõja õigustajatest, siis rõhumine kristlikule ligimesearmastule on seni kõlanud kurtidele kõrvadele,” tõdeb ERR uudisteportaal artiklis, mis käsitleb kiriku rolli rahu saavutamisel. Artiklis saavad sõna Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop Urmas Viilma, katoliku kiriku apostellik administraator Eestis Philippe Jourdan ja Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets.

Kirikutel on lisaks põgenike abistamisele ja hingehoiutööle ka roll olla vahendajaks, kui riigid ei leia rahu sõlmimiseks diplomaatilist lahendust. Kuna maailmas on ligi kaks ja pool miljardit kristlast, on kirikutel lai auditoorium. “Sellisel ideoloogilise tasandil, just kõneledes sõjast kui moraalsest defitsiidist, kõneledes inimhinge väärtusest, kõneledes inimese väärtusest – selles vallas on kirikutel kahtlemata oma roll mängida,” rääkis Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets.

Rooma katoliiklased on maailma kristlaskonnast kõige suurem osa, üle 1,3 miljardi, mistõttu võiks teoreetiliselt olla rahusobitajaks paavst. “Paavsti tiitel on traditsiooniliselt ladina keeles summus pontifex ja pontifex tähendab ladina keeles silla ehitaja. Kui on üks inimene maailmas, kelle moraalne autoriteet on selline, et ta võiks rääkida rahust Putiniga, siis see ei saa olla kindlasti president Biden, Macron või Scholz või teised. Mingil määral meie ainuke lootus on paavst, ma ei usu, et Putin võtaks kedagi teist kuulda,” selgitas Philippe Jourdan. Möödunud nädal sooviski Rooma paavst minna Moskvasse, Putin paavstiga aga kohtuma ei nõustunud.

Kuna enamik venelasi on õigeusklikud, siis kahtleb peapiiskop Urmas Viilma, et paavstil rahu toomiseks Venemaal piisavalt mõjuvõimu oleks. “Ainus, kes usuliselt pinnalt saaks seda protsessi mõjutada, on tegelikult ikkagi patriarh Kirill, kes – ma usun – on ikkagi väga hästi kursis sellega, mis Ukrainas toimub,” lausus ta. Tema sõnul võiks loota rahvusvahelistele kiriklikele organisatsioonidele, mis tegelevad rahu taotlemisega ja tõi näiteks Kirikute Maailmanõukogu, peakorteriga Genfis. Ta meenutas, et kuu aega tagasi toimunud ümarlauale olid oodatud ka Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku juhid. Arutlusel olid just võimalused rahu saavutada, kuid erinevate sanktsioonide tõttu ei pääsenud Moskva patriarhaadi esindajad Euroopasse. Sanktsioonide mõju on tema kirjeldusel ambivalentne: ühest küljest annavad need väga selge poliitilise sõnumi, teistest küljest aga takistavad Venemaa esindajatel teiste kirikujuhtidega ühe laua taga kokku saamast ja läbi rääkimast.

Priit Rohtmets on siiski kahtlev, et Vene õigeusu kiriku pea Kirill on rahuläbirääkimistele avatud, sest just tema on sõda õigustava ideoloogia üks autoritest ja alates sõja algusest esinenud terve rea sellesisuliste seisukohavõttudega. Kirikuloo kaasprofessor väljendas kriitikat ka MPEÕK metropoliit Eugeni ettevaatlikult valitud sõnumitele. Ta kirjutas küll märtsis alla kristlike kirikute ühisavaldusele, mis kordab ÜRO peaassamblee hukkamõistu Venemaa sõjale ega ole sõda Ukrainas õigustanud, on Eesti kirikujuhi sõnumid Rohtmetsa hinnangul olnud kaheti mõistetavad. “Võrreldes Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku metropoliit Eugeniga on Läti ja Leedu õigeusu kiriku pead, kes mõlemad kuuluvad Moskva patriarhaadi koosseisu, sõja ühemõtteliselt hukka mõistnud,” märkis Rohtmets. “Nad on ka deklareerinud, et ei ole patriarh Kirilliga nõus.”

Metropoliit Eugeni endaga ei õnnestunud ERR-il rääkida. Artiklis oli välja toodud, et Moskva patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku esindajad pakkusid selleks võimalust alles pärast 9. maid.

Loe artiklit:

Mirjam Mäekivi “Kirikupeade rahusõnum kõlab Moskva kurtidele kõrvadele”, err.ee, 09.05.2022