Simunapäev on apostlite Siimona ja Juudas Taddeuse päev. Mõlemad kuulusid Jeesuse 12 jüngri hulka ning vanakirikliku traditsiooni kohaselt olid nad ka Jeesuse sugulased. 

Püha apostel Siimon tuli Jeesuse juurde selootide sektist, mis oli üks roomlaste okupatsioonivõimu vastu tegutsenud vastupanuliikumistest. Erinevalt samast rühmast tulnud Juudas Iskariotist õppis Siimon sügavat alandlikkust, mille kaudu ta mõistis, et Jeesus oli tulnud pakkuma hoopis teistsugust päästet, kui poliitilist.

Me ei tea, kus apostel pärast Jeesuse taevaminemist jutlustas. Traditsiooni järgi oli ta saetud pooleks, arvatavasti toimus see Pärsias.

Juudas Taddeus oli mitusada aastat „unustatud apostel”, võibolla sellepärast, et tal oli Jeesus äraandjaga sama nimi. Tema mälestuseks on pühitsetud vaid üksikuid kirikuid. Piibel räägib temast vaid ühe korra, ehkki ta oli Jaakobus noorema vend ning seega Jeesuse tädipoeg. Juudas sekkub Jeesuse kõnesse viimasel õhtusöömaajal: „Issand, mis see on, et sa näitad ennast ainult meile ja mitte maailmale?“ (Jh 14:22)

Uues Testamendis on temalt lühike kiri, mis on saadetud tundmatule kristlikule kogudusele, kuhu oli saabunud gnostikutest eksiõpetajaid. Need panid võrdusmärgi Jumala laste vabaduse ja moraalse libertinismi vahele. Apostel tõrjub nende eksitust teravalt. Juuda kiri tundub olevat taas ajakohane, kuna samasugused püüdlused ilmnevad ka meie ajal.

(Allikas: Adalbert Engelhart O.S.B., “Pühakute aasta”)

Me palvetame: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Kiriku rajanud apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Anna, et me nende õpetuse kaudu saame usuosaduses üheks ja koos Siimon Kananaiose, Juudas Jaakobuse poja ja kõigi teiste apostlitega kasvame Sinu templiks Vaimus. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

Vaata ka:

• Artikkel Juudas Taddeuse kohta Vikipeedias
• Artikkel Siimon Kananaiose kohta Vikipeedias

1