Täna on kõikide surnute mälestuspäev ehk hingedepäev, mil meenutame oma lahkunuid ülestõusmise lootuses.

Hingedepäeval seisame Jumala ees oma lahkunuid meenutades. Tänastes kirjakohtades otsib psalmist Issanda palet, prohvet Taaniel kõneleb surnute ärkamisest, apostel Paulus ihu ülestõusmisest ning Jeesus ütleb, et Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.

Kristlik mälestus ei otsi ühendust surnutega, vaid usaldab lahkunud elava Jumala hoolde. Kirikuisa Augustinus jutustab „Pihtimustes“, et tema ema Monica palus enne surma: „Matke see ihu kuhu tahes … Ainult seda palun teilt, et te mind Issanda altari ees meeles peaksite, kus te iganes olete.“ Nõnda ei lõpe mälestus haual, vaid jätkub palves ja lootuses ülestõusmisele. Väike Katekismus tunnistab sellest lootusest, et Püha Vaim „äratab viimsel päeval minu ja kõik surnud jälle üles ning kingib mulle koos teiste Kristusesse uskujatega igavese elu“.

Me palvetame: Lootuse Jumal, me tuleme Sinu ette oma lahkunuid mälestama. Kingi meile lohutust ja rahu. Julgusta meid usus, et need meie armsad on Sinu kätes, ning tõsta meie pilk üle haudade ülestõusnud Jeesusele, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.