25. detsembril tähistame Kristuse sündimise püha.
Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et Tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. 1Jh 4:10
Jeesuse sündimise täpset kuupäeva me ei tea, kuid on tähendusrikas, et juba ristikiriku algusaegadel hakati tähistama seda talvise pööripäeva lähistel – Jeesus on ju tõeline valgus ja inimkonna ajaloo pöördepunkt! Seetõttu loeme ka oma aastaid Kristuse sünnist.
Jõuludes on tegu enama kui lihtsalt ühe sünnipäevaga: me ülistame Jumalat, sest tema on lasknud oma Pojal saada inimeseks, et meie võiksime saada Jumala lasteks. Johannes väljendab seda eriliselt: Sõna sai lihaks ja elas meie keskel (Jh 1:14).
“Jõulurahu algab hetkest, kui pöörame pilgu endalt ligimesele ja ligimeselt Jumalale. Jõululapse sõim on seal, kus on armastus,” on tõdenud peapiiskop Urmas Viilma.
Tänased piiblilugemised: Ps 100 Js 52:7-10 (v Js 11:1-9) Hb 1:1-3(4-12) (v 1Jh 4:9-16) Jh 1:1-14
Me palvetame: Kõigeväeline Jumal, Sinu igavene Sõna on saanud lihaks ja Temas on meile paistnud Sinu kirkus. Ava meie südamed, et me mõistaksime seda imet ning ülistaksime ja kuulutaksime Sinu päästet, mille Sa oled meile valmistanud Jeesuses Kristuses, Sinu Pojas, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.