Eesti Kirik 07.02.2024
Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 7. veebruaril Issanda aastal 2024
Et on kuu esimene nädal, siis pakub kirikuleht oma lugejatele digilehenumbrit. Toimetus tervitab ka esimesi digitellijaid, keda on juba pea 60. Esimesele 30-le neist on toimetus kingina posti teel saatnud Eesti Kirik 100 seinakalendri.
Tänase lehenumbri fookuses on jätkuvalt 30. jaanuaril avanenud digitellimused. Toimetus juhib tähelepanu, et digileht on muutunud operatiivseks ehk artiklid jõuavad lehte digivoona ehk igapäevaselt. Seega on põhjust digileht avada enam kui korra nädalas. Vastuse saab ka lugeja küsimus, miks ei laiene tasuta digitellimus otsekorraldusega paberlehe tellijatele.
Üle 70 kirikunoore kogunes nädalavahetusel Põltsamaale 27. kirikunoorte talvepäevadele. Kirjutab Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer.
Piiskop electus Marko Tiitus nimetab juhtkirjas „Uus lehekülg Eesti luterliku jumalateenistuse ajaloos“ vaimulike konverentsil ühtse jumalateenistuse korra toetamist teedrajavaks otsuseks.
4. veebruaril pühitseti Tallinnas Aleksander Nevski katedraalis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule (MPEÕK) uus piiskop, kelleks sai senine Tartu Püha Georgi (Jüri) koguduse eestlasest ülempreester Daniel Lepisk.
Uus veebisaatesari „Rõõm üle maa“ valmistab ette suviseks EELK vaimulikuks laulupeoks ja kirikupäevaks, tutvustades kiriku erinevaid töövaldkondi. Esimeses saates saab sõna Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer. Esimene saade sai avalikuks 24. jaanuaril, järgmine ilmub 7. veebruaril ja kümnendani peaks plaani järgi jõudma 29. mail.
Vaimulike konverentsil toimus töötuba “Noore inimese kõnetamine kiriku poolt”, mida juhtis Tallinna praostkonna praost, Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus. Sellest inspireeritult sündis videouudis „Kas EELK noortetöö vajab “põlevat põõsast?“.
Sõnaviibe sajandi tagant viib meid 7. veebruari 1924. „Kiriku ülalpidamine ehk üldkiriklikult määratud kirikumaks, mida teha lahutatutega, Türgi riigi raskused ühenaise abielu sisse viimisel ja Kristuse ning Buddha eetiliste vaadete võrdlus – need on teemad, mida pakub Eesti Kirik nr 5 aastal 1924,“ alustab ülevaadet toimetaja Liimets.
Priit Rohtmetsa järjelugu „Sada aastat vaimuvalgust – Eesti Kirik 100“ jõuab selles numbris lõpusirgele. Eesti Kiriku ajalugu on jõudnud tänapäeva.
„Iga inimene, kes on püüdnud oma eluviise muuta, teab, et see pole kerge tee. Alguse entusiasmist suudame muudatused teha, aga tulevad tagasilöögid, päevad, kui mõtleme: ah milleks see kõik?“ alustab lehejutlust Pühalepa ja Käina koguduse õpetaja Triin Simson.
Head lugemist!