Urmas Viilma: “Vene maailma” mürgiseeneniidistik ja “püha sõda”
Arvan, et Eesti riigil on viimane aeg lõpetada suhtumine Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse kui riiki riigis, mille tegemisi distantsilt seiratakse, et vajadusel võtmeisikuid korrale kutsuda. Muidu on see kirik oma toimetamistega jäetud omapäi, kirjutab Urmas Viilma ERR-i arvamusportaalis ilmunud artiklis.
Läänekristlaste ülestõusmispühade elevusse tungisid Moskva suunalt uudised ühest kummalisest dokumendist, mille ülemaailmne Vene rahvanõukogu oma erakorralisel kongressil, mida juhatas Venemaa Õigeusu Kiriku pea patriarh Kirill, möödunud nädala kolmapäeval vastu võttis. Selles avalduses nimetatakse Venemaa agressiooni ja sõda Ukrainas erioperatsiooniks “Püha sõda”.
Teise maailmasõja päevil sai Stalini-aegsel Venemaal helilooja A. V. Aleksandrovi poolt loodud patriootlik-isamaalisest laulust “Püha sõda”, millele lõi sõnad V. I. Lebedev-Kumach, ülipopulaarne isamaa kaitsmise hümn. See hüperpatriootlik laul kõlas raadioeetris igal hommikul esimese asjana pärast saatepäeva algust tähistanud Kremli kellade kõlamist.
Kuigi meie jaoks kõlab Ukraina vastu suunatud agressiooni “Pühaks sõjaks” nimetamine õõvastavalt, tekivad Venemaa inimese jaoks mälestuslikud seosed, mida meie – ja veel vähem ülejäänuid lääs – enam luua ei oska. “Püha sõda” ideena taaselustades loovad patriarh Kirill ja Venemaa juht Vladmir Putin otsesed seosed vene rahva jaoks tähendusrikka Suure Isamaasõja ja kangelasliku võitlusega fašistide vastu.
