Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku XXXI Kirikukogu 7. istungjärk toimus teisipäeval, 26. novembril 2024 Tallinnas Usuteaduse Instituudi ruumes. 

Päev algas jumalateenistusega Tallinna Püha Vaimu kirikus, kus teenisid Tallinna praostkonna vaimulikud, orelil musitseeris Kadri Ploompuu. Jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kes meenutas oma kümne aasta tagust tõdemust, et kui vabariigi kodanikena on meil kohane küsida, millist Eestit me soovime, siis EELK kui Kristuse kiriku kohta tuleb küsida ennekõike seda, millist EELK-d soovib näha Kiriku Issand.

Jumalateenistusele järgnenud istungjärgul võttis kirikukogu vastu EELK 2025. aasta eelarve ning tegi muudatusi EELK kirikuseadustikus.

Tänukirja andmise õigus laienes ka piiskoppidele

Kirikuseadustiku paragrahvi 404 muudeti nõnda, et EELK tänukirja andmise õigus laieneb ka piiskoppidele. See võimaldab operatiivselt tunnustada kohaliku tasandi teeneid ja saavutusi. Kuna piiskopid on oma piiskopkondades vahetult seotud koguduste ja nende liikmetega, muudab see muudatus tänukirjade andmise protsessi paindlikumaks ja kiiremaks.

Nõukogu valimata jätmine viib aruteludeni koguduse jätkusuutlikkusest

EELK kirikuseadustiku § 236 täiendati kirikuvalitsuse ettepanekul uue lõikega 6, kus seisab: „Konsistoorium võib anda loa mitte valida koguduse nõukogu kahel järjestikusel valimisperioodil. Kui kogudus ei ole valinud nõukogu ka pärast teist valimisperioodi sobivate kandidaatide puudumise tõttu, algatab praost koostöös koguduse juhatusega koguduse ühinemise teise kogudusega või koguduse lõpetamise protsessi vastavalt kirikuseadustikule.“

Tehtud täiendus aitab rõhutada vajadust nõukogu valimise järele kogudustes. Ehkki kehtiv kirikuseadustik lubab erandjuhtudel kogudusi juhtida ka ilma nõukoguta, on konsistoorium seisukohal, et nõukogu valimine ja tegutsemine tugevdab koguduse juhtimisvõimekust ja võimaldab koguduse liikmeid  otsustusprotsessidesse paremini kaasata.

Juhtorganite valimise protokolli ärakiri nõuab edaspidi kahte digiallkirja

Kirikuseadustiku §-de 230 ja 243 muudeti nõnda, et need oleks paremini kooskõlas Kirikute ja koguduste seaduse ning Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) nõuetega, mis reguleerivad koguduste registriandmete muutmist. Kui varasemalt ei olnud vaja koguduse juhatuse liikme vahetuse korral Äriregistrile esitada koguduse täiskogu või nõukogu koosoleku protokolli, siis 2023. aastal jõustunud seadusemuudatuse kohaselt tuleb see esitada. MTÜS nõuab, et protokoll oleks allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Nüüdsest tuleb kogudustel nõukogu ja juhatuse valimiste protokollide ärakirjad läkitada konsistooriumi kantseleisse kahe nädala jooksul pärast koosolekut nõnda, et protokolli ärakiri on tõestatud koosoleku juhataja ja protokollija digitaalallkirjaga.

Riigilõivu tasumise kohustus jagati koguduste ja kirikuvalitsuse vahel

Kirikukogu otsustas kehtestada ka riigilõivu tasumise kohustuse EELK kogudustele seoses registriandmete muutmise ja täiendamise taotlustega juhul, kui vajadus registriandmete muutmiseks ei tulene kiriku kesksetest otsustuskogudest. Kui registriandmete muudatus on vajalik EELK keskse juhtorgani otsusest tulenevalt, tasub riigilõivu EELK Konsistoorium.

Samasisulise – nüüd kirikukogu poolt kehtetuks tunnistatud – otsuse võttis kirikukogu vastu õieti juba 2004. aastal, kuid kuna riigilõivu summad olid väikesed ning arveldamine koormas liigselt konsistooriumi raamatupidamist, lõpetati selle rakendamine. Nüüd on riigilõivude summad tõusnud ning praegune riigilõivu tasumise süsteem võimaldab taastada algselt määratletud riigilõivu tasumise korra.

Kõneldi muudelgi päevakajalistel teemadel

Pärastlõunal said kirikukogu liikmed piiskop Marko Tiituselt ülevaate uue lauluraamatu koostamise hetkeseisust ning kõneldi ka usundiõpetuse lülitamisest kohustuslike õppeainete nimekirja. Peapiiskop Urmas Viilma kõneles õigeusu kirikute olukorrast Eestis.

Päev lõppes palvusega, mille viis läbi piiskop emeeritus Joel Luhamets.

1