Pühapäev, 02.10.2022 / 17. pühapäev pärast nelipüha
Selleks, et oma roosi kaitsta, on tarvis ka klaaskuplit kergitada, roosiga rääkida, vaadata, kust poolt tuul puhub ja vajadusel ka õrnalt kuppel kaitseks peale panna. See, et roosil on okkad, ei vabasta meid vastutusest."
Ilmselt üks mu lemmikuid on Aabel – temast peaksid inimesed rohkem eeskuju võtma, sest kui ta Jumalale anni tõi, siis ta tõi parima, mis tal oli. Jumalale tuleks tõesti tuua parim. Ja mulle meeldib ka Saalomon. Kui ma saaksin ühe soovi, mis läheb täide, siis ma valiksin samamoodi nagu Saalomon – tarkuse. Tarkus on see, mida on kõikjal vaja."
Minu mõte on lihtne – hingehoid ja diakoonia on praktiline teoloogia, millest iga inimene ja kogu loodu aru saab, sest kuulutus käib tegude kaudu ning hingehoidja ja diakon (diakoonia tegija) on kiriku misjonärid rahva hulgas."
Läbi patukahetsuse me jõuame üldse mingi dialoogini ja tänapäevases maailmas on patukahetsus ja dialoog need primaarsed asjad, kuhu me esimese sammuna üldse peame jõudma, et sealt edasi minna."
Jumala armastusele ongi raske vastata, sest kummalisel kombel toimib see siis, kui pöörame näo oma kaasinimeste poole ja anname talle kas või pisikese heateoga edasi selle rikkuse, mille oleme Jumalalt saanud."
Vaimusaanud, toetage neid, kellel Püha Vaimu nii palju pole! Kuid, vähema Vaimuga vennad, toetage omakorda vaimusaanuid, kes on kaotanud Kristuse armastuskäsu täitmise võime! Palvetage üksteise eest!"
Tänulikkus ja alandlikkus on õpitavad oskused, need rajavad teed armastusele."
Jutlus peab inimesele andma midagi, mitte käskima meid teha, mitte manitsema ja noomima. Ta ei pea olema “ajakohane”, vaid inspireeritud kõnelus, nagu ta oli tuhandeid aastaid tagasi prohvetitel. Sest ainult see annab meile midagi, annab kindluse ja kõrvaldab tõkked, mis teelt eksinut ei lase tagasi. Me saame end muuta ainult siis, kui andmise kaudu avardatakse meie piirid. Ainult nõnda võime üldse muutuda."
Teistele nagu uue olemise või elumõtte leidmise andmine ei tohi meid teha uhkeks. See pole meist, vaid meile antud ülesanne. Ja seepärast ei tohi me seda ülesannet ka kunagi tagasi lükata – olla üksteisele preestriks."
Kuid öeldud on: iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse. Kui seatakse Jumala riik ettepoole maise muretsemise ja hoole suhtes, siis see pole püha muretus, hipilik hoolimatus, vaid fookuse seadmine."
See, mida omaksed tahavad lahkunu kohta meenutada, mahub sageli ühele paberilehele. Elutee võib olla pikk, kirju ja keeruline, kuid seda, mis on väärtuslik, ei pruugi väga palju olla. Väärtuslik mahubki ühele paberilehele."
Meil võiks olla lihtsalt rohkem osadust üksteisega."
Viimselt saame toetuda oma elus ja tegemistes, oma olevikus ja tulevikus Jumalale. Teadmine ja tunnetus, mis tuleb Püha Vaimu kaudu, ületab kõik muu maailmas õpitu ja õpetatu."
Jumala südame tundmine tähendab, et me pidevalt, radikaalselt ja väga konkreetselt kuulutame ja ilmutame, et Jumal on armastus ja ainult armastus ning et iga kord, kui hirm, isolatsioon või meeleheide hakkavad tungima inimhinge, ei ole see midagi, mis on Jumalalt."
Soovin kõigile, et Jumala juhtimisel leitaks õige abikaasa ja elataks temaga koos oma elupäevade lõpuni. Abiellu on Jumal seadnud erakordse õnnistuse."
Kui inimesele on antud vaim haarata maailmakõiksust ja tajuda pisutki selle piiritust, ning ka hingesuurus mõistmaks oma väiksust kõige selle keskel, siis selle taipamisega kaasneb loomuldasa alandlikkus, mille üks oluline tunnus on oma piiride mõistmine."
Uskmatu süda on nagu külm, kõva ja kuiv savikamar, millele külvates seeme sugugi idaneda ei taha. Isegi inimesed, kes Jeesust oma ihusilmaga nägid, ei tundnud teda ära lihtsalt oma uskmatuse tõttu."
Nii uskumatu kui see ka pole: kui arendame endas ükskõik milliseid kristlikke voorusi ja seda mitte ainult unistades või palvetades, vaid eelkõige reaalselt tegutsedes, siis arendame sellega koos ka oma võimet armastada."
Taas tulen ma mõtte juurde, et seda, mille eest me pole olnud tänulikud, seda meil polegi. Kui me pidevalt tänulikuna meenutame head ja väljendame tänulikkust inimestele, siis ühel hetkel me saame end tunda miljardäridena ja me kõnnime otsekui muinasjutus, kus on tohutult palju toredaid tegelasi."
Mulle on alati meeldinud purjetamise ja kristliku olemuse võrdlus. Kui sul puudub usk ja sellega kaasas käivad veendumused, eetika ja moraal, siis oled kui laev merel, millel puudub kompass. Ilma kompassita ei ole võimalik leida oma asukohta reaalsuses, kaardil ja maailmas."
Silt: Kirikukogu
Posted in Uudis
Algas XXXI Kirikukogu kevadistungjärk
Teisipäeval, 26. aprillil kogunes EELK XXXI Kirikukogu oma kevadistungjärgule. Kiriku parlamendi töö toimub hübriidkoosolekuna Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus ja Zoomi veebikeskkonnas.
Posted in Kõneaine
“Taevas tuleb appi!” tutvustab Kirikukogu otsuseid
Veebisaates “Taevas tuleb appi!” kõneleme seekord EELK XXX Kirikukogu 7. juunil toimunud istungjärgul otsustatust. Õp Toomas Nigola vestluskaaslased on peapiiskop Urmas Viilma ja praost assessor Marko Tiitus.
Posted in Kõneaine
“Taevas tuleb appi!” kajastas kirikukogu otsuseid
Veebisaate “Taevas tuleb appi!” seekordseks teemaks on hiljutine kirikukogu istungjärk ja seal vastuvõetud otsused.
Kirikukogu andis rohelise tule piiskopkondade loomiseks
Ühe keskse küsimusena seekordsel kirikuparlamendi kokkusaamisel arutatakse eelnõusid, mille eesmärk on täpsustada piiskopi ametit ja määratleda piiskopkond. Eilse, 27. aprillil toimunud istungjärgu olulise tulemusena pandi piiskopkondade loomisele seadusandlik alus.
Posted in Uudis
Tänavu on kirikus valimiste aasta
Valimised algavad jaanuarikuus kogudustes ja lõpevad kiriku parlamendi ehk kirikukogu istungjärgul novembris.
“Taevas tuleb appi!” saates kõneldi kirikukogu tööst
Veebisaates “Taevas tuleb appi!” kõneleme seekord EELK kirikukogust, selle olemusest ja hiljutisest istungjärgust.
Peapiiskop Urmas Viilma: kuna eestlased on oma loomult isemõtlejad, on nad oma loomult luterlased
Tänasel kirikukogu istungjärgul tegi peapiiskop Urmas Viilma traditsioonilise ettekande „Olukorrast kirikus“, kus rääkis kiriku tegevust mõjutanud pandeemiast ning kiriku, vaimuliku ja koguduseliikme rollist muutuvas ajas.
Posted in Uudis
Täna algaval kirikukogu istungjärgul arutatakse juhtorganite valimist ja eelarvet
Tänasest homseni, 24. – 25. novembrini toimub Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogu (kiriku kõrgeima organi) istungjärk. Koroonapiirangute tõttu toimub see esmakordselt Zoomi veebikeskkonnas.
Posted in Uudis
Kirikukogu istungjärk toimub esmakordselt veebikeskkonnas
Tuleval nädalal, 24. – 25. novembrini toimuv kirikukogu (kiriku kõrgeima organi) istungjärk toimub esmakordselt Zoomi veebikeskkonnas.
