Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 2026. Issanda aasta tuhkapäeval

„Paastuaeg tuletab meelde Jumala armulist kutset jätta maha kõik, mis teeb südame raskeks ja koormab hinge. Me ei pääse Jumala juurde oma saavutuste kaudu. Pigem võime eemalduda Issandast oma südamekanguse ja eneseõigustuste tõttu,“ kirjutab karjasekirjas paastuajaks peapiiskop Urmas Viilma.

Võru koguduse õpetaja Rene Alberi küsib on mõtiskluses luterlasena, mida Luther on paastumisest arvanud, ja jagab: „Ühes oma jutluses (postillis) mõistab ta hukka paastu, mis jätab kõrvale Kristuses ilmunud armu ja püüdleb olla inimesepoolne teene Jumalale, mille kaudu pingutatakse andeks saada oma pattu ja saavutada armu.“

Esilehel saame lugeda, et selle aasta küünlakuu esimesel nädalal toimus Inglismaal Exeteris taaskord Põhja-Euroopa katedraalide konverents. Üle aasta toimuv kokkutulek seob omavahel ligi 40 Põhja-Euroopa katedraali. Jagab Tallinna toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Hea uudis on, EELK hakkab Hispaanias eestlastele korraldama koguduslikku teenimist. Avateenistus toimub iseseisvuspäeva tähistamiseks 22. veebruaril. Eesti Kirik uurib diasporaatöö eest vastutavalt piiskopilt Ove Sanderilt, kas Hispaaniasse tuleb EELK kogudus.

Kolumnist Vootele Hansen tunnistab, et on lõpule jõudval raamatuaastal enam lugenud kui varem, ja jagab oma lugemiseelamusi.

Rubriigis „Piiblitõlkija mõlgutusi“ kirjutab sel korral piiblitõlke töörühma esimees Urmas Nõmmik: „Piiblitõlkele on kasutajatel suured ootused. Need on erinevad, isegi vastuolulised. Võimatu on teha piiblitõlget, mis meeldiks kõikidele. Hea tulemus on selline, mis meeldib suuremale osale kasutajatest. Aga nagu on näidanud ajalugu, mängib uue piiblitõlke aktsepteerimise juures kõige suuremat rolli hoopis aeg.“

Publitsist ja Edmund Burke’i Seltsi asutaja Hardo Pajula arvustab Urmas Viilma raamatut „Rist kolbal“. Eriliseks teeb selle kirjutise eriti see, et peapiiskop ja Hardo Pajula jagasid raamatus kirjeldatud palverännuteed Athosel.

SUUR LUGU. Õpetaja Matthias Burghardt rändas koos perega Johannese jälgedes. „Kui armsad ametikaaslased valisid mind 2020. aastal aasta vaimulikuks, olin tänulik ja õnnelik. Alles hiljem mõistsin, et sellega käib kaasas raha palverännakuks. Kui sellest aru sain, oli aga hilja: algas nn koroonaaja eriolukord, kus reisimine oli võimatu.“ Kuidas palverännak teostus, saab ülevaate pikast reisikirjast.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kodulehe andmeil on lisaks Saaremaal asuvale Reomäe kloostrile rajatud Hageri lähedale Kirikla külla Püha Mäeisade klooster. Uuele kloostrile andis EAÕK täiskogu heakskiidu novembris.

Jätkame järjelooga, kus teoloogiadoktoritest autorid Urmas Nõmmik ja Jaan Lahe avavad ajaloolis-kriitilise meetodi sisu.

Pildipalve on teinud Tallinna toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, pühapäeva teemat avab jätkuvalt õpetaja Katri-Aaslav Tepandi.

Paastuaja esimeses lehejutluses sedastab Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail, et „loobumine millestki ei pea iseenesest olema eesmärk; kui loobuda, siis tuleb loobumine täita Kristusega.“

Vaata ka:

• Eesti Kirik 18. veebruar 2026 Nr 7

1