Peapiiskop Urmas Viilma ning piiskopid Ove Sander, Marko Tiitus ja Anti Toplaan pidasid esmaspäevast reedeni, 14.–18. septembrini ühist retriiti Saksamaal Martin Lutheri radadel. Teekonnal olid kaasas abikaasad Egle Viilma, Liina Sander ja Mirjam Tiitus, oma sabatipuhkuse ajast liitus nendega ka kantsler Andrus Mõttus.

Viie päeva jooksul külastati paiku, kus Luther elas, õppis, palvetas ja töötas ning kus kujunesid reformatsiooni mõtted. „Need on mõjutanud ka meie kirikut ja rahvast,“ kirjutas peapiiskop Viilma retriidist tehtud kokkuvõttes. Teekonna keskpunkt oli Wittenberg.

Eislebenist Erfurti

Eislebenis, Lutheri sünni- ja surmalinnas, tutvuti tema elutee algust ja lõppu tutvustavate muuseumidega ning külastati Peetruse ja Pauluse kirikut, kus Luther ristiti. „Meiegi kristliku elu alus on ristimises saadud kutse ja Jumala arm,“ märkis peapiiskop.

Erfurtis tutvuti augustiinlaste kloostriga, kus Luther veetis oma mungapõlve aastad. Kloostrikirik, ristikäik ja Lutheri kamber aitasid mõtestada tema vaimulikke otsinguid. „Küsimused armust, andeksandmisest ja inimese suhtest Jumalaga puudutavad meid ka täna,“ kirjutas Viilma.

Wartburg ja Eisenach

Wartburgi lossis külastati paika, kus Luther tõlkis Uue Testamendi saksa keelde. Peapiiskopi sõnul on seal põhjust tänulikult mõelda emakeelsele Pühakirjale ja inimestele, kes on teinud Jumala sõna kättesaadavaks eri rahvastele. „Ka eestikeelne Piibel on kujundanud meie usuelu, keelt ja kultuuri,“ lisas ta.

Eisenachis külastati Lutheri maja, mille väljapanek tutvustab tema kooliaastaid ja piiblitõlke tähendust. Johann Sebastian Bachile pühendatud muuseumis lisandus reformatsiooni loole muusika: ajaloolistel klahvpillidel kõlanud muusika tuletas meelde, kui loomulikult kuuluvad luterlikus kirikus kokku sõna ja laul.

Wittenbergis Luterliku Maailmaliidu võõrustusel

Wittenbergis võtsid EELK piiskopid vastu Luterliku Maailmaliidu Wittenbergi keskuse direktor dr Anna Krauss ja õppejuht pastor dr Sámuel Nánási. Nende kavandatud päev andis võimaluse süveneda Lucas Cranachi reformatsioonialtari ja sakramentide tähendusse ning tutvuda Wittenbergi linnakiriku ja Lutheri aiaga. „Reformatsiooni sünnipaigas saime mõelda ka meie tänasele osadusele maailma luterlike kirikutega,“ kirjutas peapiiskop ja tänas võõrustajaid vastuvõtu ja ühise süvenemise eest.

Aeg palveks ja osaduseks

Retriidi juurde kuulusid hommiku- ja õhtupalvused ning ühine armulauaga jumalateenistus. „Igapäevastest kohustustest eemal olemine annab aega kuulata Jumala sõna ja üksteist. Ka neil, kelle ülesanne on teisi vaimulikult toetada, on vaja ise tuge ja kosutust,“ põhjendas Viilma.

Eriliseks pidas peapiiskop võimalust olla teekonnal koos abikaasadega. „Nende armastus, kannatlikkus ja tugi saadavad meie teenimist ka siis, kui see jääb avalikkusele nähtamatuks,“ kirjutas ta. Ühised päevad andsid aega vestlusteks ja rahulikuks koosolemiseks, milleks töises argipäevas alati piisavalt ruumi ei jää.

Retriit sai teoks tänu Eesti ettevõtjate ja Kirikufondi toetusele. „Jumal õnnistagu meie võõrustajaid, toetajaid ja kõiki teekaaslasi!“ lõpetas peapiiskop oma kokkuvõtte.

Vaata ka:

• Wittenbergis ja Genfis arutleti ilmikjuhtide rolli üle kiriku tulevikus, e-Kirik 22.05.2026
• Eesti Kirik 05.03.2025 (EELK kirikuvalitsuse palverännak Roomas), e-Kirik 05.03.2025