Täna, 3. jaanuaril möödub 103 aastat relvarahu väljakuulutamisest ja lahingutegevuse lõppemisest Vabadussõjas. Kell 10.30 mälestati vaikuseminutiga Vabadussõjas langenuid. Helisesid kirikukellad üle Eesti.

Nõukogude Venemaaga sõlmiti vaherahu 31. detsembril 1919. Vaherahu kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamise Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartus rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 peeti relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, et austada neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest. Ühtlasi on 3. jaanuar ka Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eesti lipupäev. Eesti lipu on heisanud kõik riigi- ja omavalitsused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, samuti võivad seda teha ka kõik teised.
Koos terroriohvrite, vangilangenutega ja muul viisil hukkunutega võib Vabadussõjas inimkaotuste arvuks Eestile pidada 6127 inimest.

Vabadussõja võidusamba juures pidas kõne kaitseminister Hanno Pevkur, misjärel kõnelesid Tallinna Reaalkooli õpilane Kristjan Suuder ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Palvuse pidas Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop Urmas Viilma. Kaitseminister, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi asetasid pärjad Tallinnas asuva võidusamba jalamile.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevast kõneles TV7 saates “Jumal, minu varjupaik” Tori kiriku taastamise eestvedaja Jüri Kask:

Loe lisaks:

Peapiiskop Urmas Viilma kõne Vabadussõja võidusamba juures, peapiiskop Urmas Viilma Facebooki leht