Rahvaloendus, mis seekord viiakse läbi kombineeritud meetodil registripõhise loenduse ja valikuuringu kombinatsioonina, on kompromiss, mis on oluliselt parem kui algselt plaanitud registripõhine loendus, kirjutab maaleht.ee arvamusloos EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Ainult registripõhine loendus oleks jätnud näiteks keeleoskuse ja usuga seotud küsimused täiesti kõrvale, põhjendab kirikupea. Puudusena toob ta aga välja, et  seekordne loendus ei ole nii täpne, kui oli eelmine kõikne loendus, mis viidi läbi 2011. aastal.

Edasiminekuks peab Urmas Viilma seda, et seekord ei rõhutata küsitletavale ennetavalt, et usuga seotud küsimustele vastamine on vabatahtlik. „Selline rõhutamine võib mõjutada inimese valmidust või ka soovi vastata. Näiteks oli 2011. aasta rahvaloendusel sellele küsimusele vastamisest loobujate arv üllatavalt suur, lausa 14%,“ nendib ta. Probleemiks on aga see, et alla 15-aastaste alaealiste käest (keda on umbes 100 000), usu kohta ei küsita. Ta kommenteerib: „See vastus mind isiklikult küll ei veena, sest lapse vaba tahte avaldus lahendatakse eelduslikult negatiivselt — alaealise tahe loetakse usu küsimuses vaikimiseks.“

Peapiiskop Viilma juhib tähelepanu, et kirikute ja koguduste seaduse § 10 lg 2 kohaselt võib noorem kui 15-aastane laps kuuluda kogudusse oma vanemate või eestkostja loal. See viitab tema arvates selgelt vanemate eestkosteõigusele lapse usu ja koguduse määratlemisel. Seetõttu leiab ta, et kui laps on ristitud lapsevanema tahteavalduse alusel, siis peaks ka loendusel usuküsimusele vastamisel kehtima lapsevanema tahteavaldus. Peapiiskop seob selle usuvabaduse küsimusega: “Usuvabadust ei tähista ka mitte ainult õigus jätta oma usu kohta esitatud küsimustele vastamata, vaid ka õigus oma usku avalikult tunnistada.“

Samuti leiab luterliku kiriku pea, et valikvastus „muu“ võib osa usulisi rühmi jätta nähtamatuks. Näiteks toob ta usulised ühendused, kelle esindajaid oli 2011. aastal vaid mõnisada või mõnikümmend: judaistid (355), armeenia apostliku kiriku toetajad (209), hinduistid (142), ukraina kreeka-katoliku kiriku liikmed (124), karismaatilise episkopaalkiriku liikmed (79), jne.

Lõpetuseks avaldab Urmas Viilma heameelt selle üle, et mitmete arutelude tulemusel jõudsid siseministeeriumi usuasjade osakonna toel Statistikaameti ja Eesti Kirikute Nõukogu kokkuleppele, et usuga seotud küsimusi rahvaloendusel siiski küsitakse. Ta tunnustab sedagi, et kirikute juhid on olnud selgi aastal olnud kaasatud küsimustikuga seotud arutelude juurde mitmelgi korral. „Oluline on, et Eesti usklikud, keda oli eelmise loenduse kohaselt Eestimaal kokku ligi 30% ei kaoks jäädavalt statistikast,“ ütles peapiiskop.