EELK kodulehe eelk.ee kaudu on juba mõnda aega võimalik esitada vaimulikule oma küsimus kiriku ja usu kohta. Luterliku kiriku kodulehe rubriigis “Küsi vaimulikult” saab lugeda vastuseid seni esitatud küsimustele. Vastas EELK vikaarõpetaja Enn Auksmann.

Teemadering: kiriklikud talitused, usk ja elu, Piibel ja teoloogia, tavad, jumalateenistus, moraaliküsimused, eri kirikud ja regioonid, kirik ja kogudus.

Küsimuse esitamiseks tuleb kodulehel täita vastav vorm. Küsija andmeid kodulehel avaldatud vastuse juures ei kuvata.

Jagame meie kodulehe kaudu enim esitatud küsimusi ja vastuseid ka e-Kirikus.

Tere!  Palun, kas oleks võimalik saada selgitust Nelipüha kui püha nimetuse kohta. Miks just  NELI? Õigeusklikel on teatavasti sama püha nimetus Troitsa, mis viitab numbrile KOLM. Niisiis millele osutavad need numbrid   NELI ja KOLM püha  nimetuses?

Nelipüha on kirikupüha, millega tähistatakse Püha Vaimu väljavalamist apostlite peale. Sellest kõneleb Apostlite tegude raamatu 2. peatükk. Kuna see toimus viiekümnendal päeval pärast Kristuse ülestõusmist, kasutatakse selle püha nimetuses mitmes keeles kreeka sõna «pentekoste», mis tähendabki «viiekümnes». Nii on näiteks Nelipüha ingliskeelne nimetus «Pentecost», ja ka saksakeelne «Pfingsten» on väidetavalt sama päritolu. Muide, vene keeles on olemas sama tähendusega oma sõna selle püha tähistamiseks: «Pjatidesjatnitsa».

Siiski on vene traditsioonis kasutusel pigem teine nimi: Denj Svjatoi Troitsõ ehk Püha Kolmainsuse päev, seda seetõttu, et Püha Vaimu väljavalamises saab avalikuks justnimelt Jumala Kolmainsus, nagu tuleb välja näiteks nendest tõotusesõnadest, mis Jeesus andis oma jüngritele enne oma kannatusi, surma ja ülestõusmist: «Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, Tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud. […] Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis Tema tunnistab minust.» (Jh 14.26; 15:26)

Ka läänekiriku traditsioonis peetakse Kolmainu Jumala püha, kuid mitte Nelipühaga samal päeval, vaid nädal aega hiljem, s.t esimesel pühapäeval pärast Nelipüha.

Eestikeelsel nimetusel «nelipüha» on teine päritolu, kusjuures päris selge see ei olegi. Enamasti arvatakse, et tegemist on neljandate suurte pühadega, ainult et sel juhul on probleemiks see, milliseid pühi nende «suurte» hulka lugeda. Need võivad olla – Kristuse elu järgides – näiteks Kristuse sündimise püha, Kristuse ülestõusmise püha ja Kristuse taevasseminemise püha.

Pakun omalt poolt siiski välja hoopis teistsuguse hüpoteesi, mis rajaneb teadmisel, et aja jooksul on sõnade lühenemise ja spetsiifilise kasutamise tulemusena tekkinud ka uusi termineid, mille algne tähendus ei pruugi alati olla kooskõlas esimesena tekkida võivate seostega.

Nelipühale vastavat püha Vanas Testamendis nimetatakse eesti keeles «nädalatepühaks» – seda peeti seitse nädalat ehk 50 päeva pärast hapnemata leibade püha.

Eestikeelne sõna «nädal» tuleneb slaavi sõnast «nedelja», mis kõlab üsna sarnaselt sõnale «neli», erinevates soome-ugri keeltes ka «nellä» (vadja), «neljä» (soome), «njeallja» (saami).

Niisiis ei pruugi sõnal «nelipüha» – rõhutan, et see on minu isiklik hüpotees – olla midagi pistmist neljaga, vaid see võib tuleneda hoopis sõnast «nädalatepüha», mille esimese poole hääldus võis kunagi ammu olla sarnasem nii slaavi sõnale «nedelja» kui ka eesti sõnale «neli» (või soome-ugri sõnale «neljä»).

Kõige olulisem on siiski, mida me selle pühaga tähistame, ja nimelt Jumala Püha Vaimu väljavalamist, mille kohta püha Paulus ütleb nõnda: «Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.»

Seepärast palvetagem koos Kristuse kirikuga: «Tule, Püha Vaim, täida oma vagade südamed ja süüta neis oma armastuse tuli!»

Enn Auksmann
04.06.2015

2