Nelipühadega tähistame Püha Vaimu läkitamist, esimeste kristlaste ristimist Jeruusalemmas ja kristliku kiriku sündimist (Ap 2). Lõuna-Eestis tuntakse nelipüha ka suvistepühana ning vaimulikult viitab see elukülluse ja haljuse tärkamisele, mille Püha Vaim oma andidega toob.

Enne taevaminemist lubas Kristus oma jüngritele Püha Vaimu ja julgustas neid ootama selle tõotuse täitumist. Kristuse tõotatud Püha Vaim loob kontakti taevasse läinud Issanda ja jüngrite (koguduse) vahele ning peletab hirmu.

Palvepühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, mida tähendab palvetada ja Kristusest kui suurest eestpalvetajast ja palvetamise õpetajast.

Üleskutse Cantate (´laulge´) ja kogu järgnev psalm 98 seovad selle pühapäeva tugevasti ülestõusmise rõõmuaja pühapäevade jadasse. Jumala rahvas rändab Võitja jälgedes tões ja armastuses taeva tõelise rõõmu poole. Pühast Vaimust juhituna võivad kristlased juba nüüd elada siinses kaduvas maailmas taevariigi alamatena.

Kirik pühitseb rõõmustades Issanda ülestõusmist ja võitu surma üle ning pöörab pilgu uuele elule taevas, kuhu Jeesus on läinud omadele eluaset valmistama. Kristlastel pole siin jäädavat linna, vaid nad taotlevad tulevast (Hb 13:14).

Jeesus ütleb: „Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa.“ Jh 10:14-15