Sõna lootma on vana läänemeresoome sõna. Etümoloogid ei ole päriselt ühel meelel, aga siiski peetakse üsna tõepäraseks, et lootma on saadud tegusõnast looma. Keeleteadlane Ene Vainik kirjutab, et eesti keeles on väike grupp tegusõnu, mille tähendus väljendab tegevuse toimuda laskmist sellisel viisil, et algne tahe tuleb küll keskselt tegelaselt, tegelikult teeb aga tegevust keegi teine. Näiteks jootma põhjustab, et teine joob. Lootuse loomine on minu meelest just üks selline imepärane kunst.